Eestis on 2035. aastaks vajada rajada 1000 megavati jagu uusi juhitava võimusega elektrijaamu, mis läheb tarbijatele maksma vähemalt miljard eurot. Enamasti reservis seisvad jaamad käivituvad vaid kõrge elektrihinna korral.
Eleringi viimase varustuskindluse aruande järgi on Eestis põlevkivielektrijaamade töö lõpetamise tõttu 2035. aastaks vaja kuni 1000 megavati jagu juhitavaid elektrijaamu.
Uue põlevkivielektrjaama ehitamise kulu oleks kolm kord kallim megavati kohta ja tuumajaama kulu oleks veel kordades kõrgem. Seega Eestisse eelkõige tänaste tehnoloogiate mõistes kõige odavam rajada gaasielektrijaamad.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles, et tuhande megavati ehitamise hind on üks miljard eurot.
“Tarbijatena peame selle lõpuks kinni maksma. Elektrisüsteemi üleval hoidmine on ju elektrihinna kulu ja võimalus lisada see elektrihinda,” lisas ta.
Esimesed elektrisüsteemi ülalpidamiskulud pannakse tarbijate õlule järgmisest aastast.
Nende tulevaste jaamade kurbloolisus seisneb selles, et nad osalevad elektriturul vaid vähesel määral ja enamasti on need reservis. Seetõttu ei tooda need oma investeeringut tagasi.
Durejko rõhutas, et jaamade kulud on püsivad. “Elektrisüsteemi väljakutse ongi see, et nende juhitavate jaamade võimsus ja nende olemasolu on vajalik, paratamatu, aga nende kulu tuleb ka katta,” lisas ta.
Sisuliselt koguvad kõik elektritarbijad sarnaselt kindlustusmaksetele elektrisüsteemi raha selleks hetkeks kui elektrihind üles läheb.
“Kui me täna ütleme, et olemasolevate jaamade hoidmine 1000 megavati ulatuses maksab keskmisele tarbijale kuskil kaks euro kuus, siis võime eeldada, et see suurusjärk ei saa tulevikus olla ka nende uute jaamade osas väga palju suurem,” ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
Püsikulu elektrijaamade ehitamise eest jääb tulevikus tarbijale 60 miljoni euro juurde aastas.
Kuid omaette küsimus on, kui kaua peavad tarbijad selle eest maksma.
“Suure tõenäosusega jääbki selline asi aegade lõpuni,” lausus Kilk.