Kui kihlusime ja sõbrad meenutasid oma Itaalia pulma kui „kõige jubedamat päeva oma elus“ ning järgmine sõbranna tunnistas, et kõndis 40kraadise palavikuga hambad ristis altari ette, sain kohe aru: appi, sellist pulma küll ei tule.
Istun lennukis. 12 tundi on veel sõita, et Jaapanist tagasi koju Kopenhaagenisse jõuda. Oleme kaks kuud abielus olnud. Hotellides oli vahva tunne, kui Mr ja Mrs Vares öeldi. Täitsa nagu filmis. Kui keegi oleks küsinud, millised meie pulmad olid, vastanuks me ilmselt: „Ah, tegime kodus rõdul peo ja registreerisime raekojas.“ Aga see kõlab palju suvalisemalt, kui see päev tegelikult oli.