Eesti ettevõtted on tehisintellekti rakendamisel teinud tubli spurdi, kuid viimaste võrdlusandmete kohaselt oleme TI-lahendusi kasutavate ettevõtete osatähtsuselt siiski vaid napilt üle Euroopa Liidu keskmise, kirjutavad Urve Mets ja Anneli Leemet.

Tehisintellekti kasutuselevõtt ettevõtluses on kujunemas oluliseks konkurentsieeliseks. Samad riigid, mis troonivad Euroopa innovatsiooniedetabeli tipus, veavad ka ettevõtete TI kasutuses selget edujoont.

Eesti praegune positsioon Euroopa Liidu riikide võrdluses TI-lahendusi kasutavate ettevõtete osatähtsuselt pole kiita: oleme küll üle keskmise tublid, ent liidritest, Madalmaadest ja Skandinaavia riikidest kaugel maas. Arvude kaudu rääkides: viimaste võrdlusandmete järgi 2024. aastast kasutas mõnd TI-lahendust 14 protsenti Eesti ettevõtetest, aga näiteks Taanis juba poole rohkem, 28 protsenti.

OSKA uuringust selgub, et kõige rohkem piirab TI rakendamist meie ettevõtetes arendustegevuse juhtimiseks ja lahenduste tellimiseks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalike oskuste nappus, sealhulgas vähene teadmine sellest, millal on õige aeg investeerida TI-lahenduste arendamisse. Takistuseks on ka olemasolevate andmete ebaühtlane kvaliteet ja kättesaadavus.

Need tegurid viivad sageli võimaluste alakasutamiseni või vastupidiselt, n-ö üleinseneerimiseni, kus probleemi lahendamiseks rakendatakse kalleid TI-tehnoloogiaid, ent saadav kasu jääb minimaalseks.

Selleks, et digiriigi kuvandit hoida ning rakendada tehisintellekti Eesti tootlikkuse ja lisandväärtuse allikana, peame riigi- ja erasektori koostöös toetama TI-lahenduste integreerimist ettevõtete tegevusse teadmiste ja oskuste arendamise kaudu.

Oskusi napib

TI-teadmisi on ettevõtetes tarvis kõigil töötajatel juhtidest kuni oskustöötajateni.

Eksperdid, keda OSKA uuringus intervjueeriti, tõid välja, et tehisintellekti rakendamine on eelkõige strateegiline ja juhtimisalane väljakutse. Juht peab teadma, mis probleemi tal on vaja lahendada, kas eesmärk on kulusid optimeerida või hoopis tulusid kasvatada. Ta peab oskama hinnata lahenduste tasuvust ja sobivust ettevõtte eesmärkidega ning teadma, millised andmed on tal kasutada. Samuti on tema ülesanne luua TI kasutamist soodustav organisatsioonikultuur, kus ollakse valmis katsetama ja eksima, kuid kus on paigas ka TI kasutamise juhised.

Oskustöötajatel ehk lõppkasutajatel on tarvis oskusi, mis võimaldavad TI-lahendusi teadlikult ja eesmärgipäraselt rakendada. Nad peavad ära tundma, millal TI hallutsineerib ja kuidas seda ohjeldada. Omandada tuleb teadmised turvalisest ja vastutustundlikust andmekasutusest ning säilitada valmisolek pidevaks õppimiseks ja kiiresti areneva tehnoloogiamaastikuga kohanemiseks.

Paljud pakutavad koolitused on tehisintellekti teemal üldised ega kata ametikohtade ja ärifunktsioonide tegelikke vajadusi. Tõhus õpe peab lähtuma konkreetsetest tööülesannetest ja valdkondlikust kontekstist, sest erinevad ärifunktsioonid nõuavad TI rakendamisel erinevaid oskusi.

“Vajalik on oskus seostada TI võimalusi ettevõtte ärimudeliga ning mõtestada tehisintellekti kasutamise mõju sihtgruppidele.”

Näiteks turunduses võib TI märkimisväärselt vähendada ideede genereerimise ja sisuloomega seotud ajakulu. Samuti võimaldab TI kiiremini luua personaalseid kliendiprofiile ja kanalistrateegiaid ning koostada sihitud kampaaniaid, sh analüüsida kliendikäitumist. TI saab hakkama eri tüüpi andmete analüüsimisega, sealhulgas struktureerimata andmetega. Vajalik on oskus seostada TI võimalusi ettevõtte ärimudeliga ning mõtestada tehisintellekti kasutamise mõju sihtgruppidele.

Tehisintellekti rakendamine tootearenduses kujuneb järjest kaalukamaks konkurentsiteguriks. TI kasutamine aitab kiirendada arendusprotsessi, suurendada arendatavate toodete funktsionaalsust ja kvaliteeti ning vähendada vigade esinemist.

Toetavad õppimisvõimalused

Selleks, et toetada TI-lahenduste integreerimist ettevõtete tegevusse oskuste kasvatamise kaudu, tuleks pakkuda mitmekesiseid õppimis- ja nõustamisvõimalusi kõikidele oskustasemetele. Juhtidele on vaja luua TI-alase nõustamise partnerlusplatvorm. TI-ekspertide kaasamine aitaks vältida “pimesi” katsetamist ja rakendada TI-d seal, kus on suurim tootlikkuse kasvupotentsiaal.

TI-oskuste arendamiseks on vaja veebipõhiseid õppematerjale ja täiendõppe võimalusi (sh mikrokraadiprogramme), mis on kohandatud eri ärifunktsioonidele ning erinevatele kasutajarühmadele alates juhtidest kuni lahenduste tellijate ja kasutajateni. OSKA ettepanek on töötada sobivad koolitusprogrammid välja ministeeriumide, ettevõtjate ja kõrgkoolide koostöös.

Alahinnata ei tohiks ka kollektiivset õppimist organisatsioonis sees, sest TI kasutuselevõtu tegelik väärtus tekib siis, kui kogemusi jagatakse ja üheskoos õppimine saab tavapraktikaks, mitte TI ei jää üksikute entusiastide tööriistaks. 

Saladuslik ja ihaldusväärne tehnoloogia

Tehisintellekt on mõneti nagu müstiline kuukivi joonisfilmis “Lotte ja kuukivi saladus”: ihaldusväärne tehnoloogia, millel on võime panna pisikesed taimekesed mühinal kasvama. Oskamatutes kätes kasvatab kuukivi korratu džungli, oskusliku kasutuse korral aga tugevaid sirgeid taimi.

Samamoodi on ka TI-tehnoloogiad ihaldatud ning neist saadav potentsiaalne kasu kõrge, ent kui TI-d rakendatakse ilma õigete oskusteta, võib tulemus olla kontrollimatu. Kui ettevõttes on olemas nii selge visioon kui ka oskusteave selle kohta, millal, milleks ja kuidas TI lahendusi kasutada, siis on TI rakendamisel positiivne mõju tootlikkusele, väärtusloomele ja ettevõtte konkurentsipositsioonile.