Arheoloogid avastasid Sudaanis mumifitseeritud surnukehade uurimisel, et 1400 aastat tagasi tehti Niiluse oru piirkonnas juba 18 kuu vanustele lastele näotätoveeringuid. Lisaks langes see tava kokku kristluse levikuga Nuubias.
„Kui tätoveeringud olid kristliku usu sümbol, siis võis vanematele olla oluline luua püsiv viis oma laste kristliku usu märkimiseks,“ ütles uuringu juhtivautor Anne Austin.
Austin ja tema kolleegid uurisid 1048 mumifitseeritud isendit kolmest arheoloogilisest leiukohast tänapäeva Sudaanis ja dokumenteerisid tätoveeringute olemasolu 27 erinevas vanuses ja soost inimesel. Nad avaldasid oma leiud 15. detsembril ajakirjas PNAS.
Tätoveerimine on juba pikaajaline tava. Mõned vanimad arheoloogilised tõendid tätoveeringute kohta leiab Ötzi „Jäämehelt“, kelle hästi säilinud 5300 aasta vanune surnukeha, mis leiti Alpidest, oli kaunistatud 61 tätoveeringuga. Muud varased tätoveeringud on leitud 5000 aasta vanustelt Egiptuse muumiadelt, 2300 aasta vanustelt Siberi muumiadelt ja 1200 aasta vanustelt Peruu muumiadelt. Kõik need näited olid siiski täiskasvanute tätoveeringud; tätoveeritud lapsi on leitud palju harvemini.
Uues uuringus tuvastasid teadlased ulatuslikke näiteid tätoveeringutest kristliku ajastu Kulubnarti asula Põhja-Sudaanis. Kaks selle asula kalmistut olid kasutusel aastatel 650–1000 pKr. Kasutades infrapunavalgustust mikroskoobiga, mis suudab tungida läbi ja paljastada palja silmaga vaevu nähtavaid tätoveeringuid, tuvastasid teadlased 17 inimest, kellel oli kindlasti tätoveeringud, ja kuus inimest, kellel võisid olla pleekinud tätoveeringud.
Uurides täpselt, millistel kehaosadel Kulubnartis maetud inimestel tätoveeringud olid, märkasid teadlased ebatavalist mustrit: kahel inimesel olid tätoveeringud seljal, kuid ülejäänutel olid need otsaesisel, põskedel või kulmudel. Näotätoveeringud on arheoloogilistes leidudes juba suhteliselt haruldased, kuid teadlased leidsid veelgi haruldasema tava: laste tätoveerimise.
Enamik Kulubnarti tätoveeringutega inimestest olid alla 11-aastased lapsed, kirjutasid teadlased uuringus, kusjuures noorim kindlate tätoveeringutega inimene oli 18 kuud vana. Ühel 3-aastasel tüdrukul leiti isegi üks tätoveering otse teise tätoveeringu kohal, mis viitab sellele, et väikelapsi tätoveeriti korduvalt.
Tätoveeringud koosnesid punktide ja kriipsude mustritest. Kõige sagedasem kujundus oli neli punkti, mis olid tätoveeritud rombikujuliselt inimese otsaesisele ja mis võisid Austini sõnul tähistada kristlikku risti. „On täiesti usutav, et tätoveerimine oli osa ristimisest, kui seda kasutati Kulubnarti kristluse märgina,“ ütles ta.
Kuid teadlased uurivad ka teist teooriat, mis selgitab kalmistul leitud laste laialdast tätoveerimist. „Kui vanemad tätoveerisid oma lapsi nende kaitsmiseks või meditsiinilistel põhjustel, siis võib-olla näitab väikelaste kõrge tätoveerimise määr, et Kulubnarti elanikud kannatasid ebatavaliselt paljude terviseprobleemide all,“ ütles Austin.
Uuringu kohaselt võivad otsaesise tätoveeringud tähistada vanemate püüdeid kaitsta oma lapsi peavalu või kõrge palaviku eest, mis mõlemad on tavalised malaariahoogude puhul, haigus, millel on Niiluse orus pikk ajalugu.
Meeskond leidis ka, et tätoveeringute kujust lähtuvalt kasutasid nuubialased tätoveeringute tegemiseks tõenäoliselt nugasid, mitte nõelu.
Isegi kui tätoveeringud olid lihtsalt dekoratiivsed, ei tohiks me Austini sõnul kiirustada minevikku elanud inimesi selle tava pärast hukka mõistma. „Kulubnarti tätoveeringute vorm – mis võis olla üsna kiiresti tehtud – ei tundu olevat ekstremisem kui väikelapse kõrva augustamine või vastsündinud lapse ümberlõikamine,“ ütles ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)