Pikk protsess
Kuidas 105 aastat tagasi kehtima hakanud põhiseadus sündis?
Sellele eelnes pisut rohkem kui poolteist aastat päris korralikku tööd. Asutava Kogu valimised toimusid 5-7. aprillini 1919 ja 23. aprillil 1919 tuli Estonia Teatri kontserdisaalis rahva valitud 120-liikmeline esindusorgan kokku.
See kõik tekitas paksu pahameelt nagu keedaks eestlased potitäit kurja kisselli.
Päev hiljem, 24. aprillil tekitati ka komisjon põhiseaduse väljatöötamiseks, kuhu kuulus 15 liiget.
Põhiseaduse üle vaieldi päris tuliselt, ikkagi uus asi, mistõttu lõid liikmed letti mitmeid teisi põhiseaduseid, et neist šnitti võtta – näites Saksamaa ja Šveitsi omad.
Riigikeel ja riigipiirid
Otsustati, et riik peab olema võimalikult demokraatlik, läbipaistev, parlamentaarne, õiglane ja sile, mistõttu otsustati loobuda ka riigipea – presidendi ametikohast. Seda mõtet isegi ei hääletatud. Tegelikult kulus enamus aega aruteludele, mis paneks paika parlamendi ja valitsuse vahelise tasakaalu.
Põhiseadusega määrati ära ka esialgsed riigipiirid (tuletame meelde, et Tartu rahu polnud Venemaaga veel sõlmitud ning kommunistlikul Venel oli riigipiiridest hoopis isesugune ettekujutus, ühe variandi kohaselt pidanuks Venemaale jääma ka Rakvere), riigikeeleks kuulutati eesti keel.
Lisaks määrati kindlaks valitsusinstitutsioonid võeti kasutusele põhjalik põhiõiguste ja vabaduste kataloog. See dokument jõustus Riigi Teatajas avaldamisega 9. juulil.
Põhiseadus hakkas kehtima osade kaupa
Suure osa põhiseaduse kirjutamistööst pani toime Jüri Uluots, tema esimene põhiseaduse eelnõu kavand valmis 1919. aasta augustiks.
Põhiseadusele esitasid täiendavaid ettepanekuid nii kohtunikud kui ka Riigikohus, kuna sooviti, et alusdokument oleks sõnastatud võimalikult detailselt ja täpselt.