Euroopa riikide majanduste edetabel muutus, kui endine mahajääja Kreeka kerkis eelmise 2024. aasta numbrite põhjal majandusajakirja Economist võrdluses neljandale kohale.
Veidi üle kümne aasta tagasi kardeti, et Kreeka lagundab kogu euroala. Kreeka oli elanud üle oma võimete ega suutnud oma võlgadega toime tulla.
2010.aastal pidi Kreeka lootma EL-i, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kokku pandud hädaabirahastusele. Võlausaldajad nõudsid Kreekalt kolme erineva abipaketi eest ranget eelarvedistsipliini ja reforme.
Nüüd kasvab Kreeka majandus kiiremini kui Soome oma. Ka Kreeka riigivõlg SKP suhtes väheneb kiiresti.
Eelmisel aastal oli Kreekal ka eelarve ülejäägi poolest EL-is esikohal. Ülejääk tekib siis, kui avaliku sektori tulud ületavad kulusid ja kui võla teenindamise kulud arvutustest välja jäetakse.
Soome seevastu on sattumas EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alla. Soome riigieelarve on suures miinuses, vahendab Yle.
Kreeka töötuse määr SKP suhtes kahaneb samuti EL-is kõige kiiremini. Kreeka rasketel aastatel 2013. aastal oli töötuse määr umbes 28 protsenti, nüüd oktoobris oli see 8,6 protsenti. Soome töötuse määr tõusis oktoobris 10,3 protsendini.
Kreeka rahandusministri Kyriakos Pierrakakise sõnul on majanduskasv suurendanud usaldust Kreeka vastu ning see kajastub krediidireitingu ja investorite huvi paranemises. Krediidireiting on hinnang riigi võimele oma võlgu täita ja mõjutab hinda, millega riik saab turult raha laenata.
Kreeka edusammud on nii märkimisväärsed, et Pierrakakis valiti sel kuul euroala rahandusministrite ehk eurogrupi uueks esimeheks.
Mis täpselt Kreekas toimub ja kui kindel on riigi majandus praegu? Ja kas tänapäeva Soome võiks Kreekalt midagi õppida?
Küsimustele vastab Ateena Ülikooli dotsent Vlassis Missos, kes on spetsialiseerunud majanduslikule ebavõrdsusele.
Missos annab mõista, et Kreeka praegune 2–2,5 protsendiline majanduskasv pole midagi erilist. Missose sõnul ei ole tempo piisav, et korvata majanduskriisi kaotusi ja parandada kodanike elatustaset.
Kreeka SKP elaniku kohta on endiselt väga madal.
Missos kritiseerib Kreeka arengut ebaühtlase jaotumise pärast. Riik on saavutanud eelarve ülejäägi muu hulgas pensionide ja avaliku sektori palkade drastilise kärpimisega.
Missose sõnu toetab Euroopa Keskpanga statistika. Statistika kohaselt oli keskmine Kreeka leibkond selle aasta esimeses kvartalis ikkagi 15 protsenti vaesem kui 2009. aasta majanduskriisi alguses.
Missos vaatleb olukorda lähemalt. Kreeka praegune paremtsentristlik valitsus suurendab tulusid 24-protsendilise üldise käibemaksu kogumisega. See lööb kõige rängemalt vaeseid.
Keskmine brutopalk Kreekas on tõusnud umbes 1380 euroni. See on ikkagi madalam kui võlakriisi alguses.
Ostujõu pariteedi alusel on Kreeka EL-i põhjas, ohkab Missos.
Missos leiab, et mõned viimastel aastatel läbi viidud reformid on tulemusi andnud. Kreeka kontrollib nüüd oma avaliku sektori kulutusi ja on lihtsustanud ettevõtluslubade väljastamise tavasid. Bürokraatiat on ohjeldatud.
Missos teab, et võlg ja kokkuhoiumeetmed on praegu Soomes peamised probleemid. Ta soovitab Soomel kohandamismeetmeid hoolikalt suunata. Kreeka kriisi ajal pidas elanikkond kinnisvaramaksu ebaõiglaseks, kuna see ei sõltunud sissetulekust.
Paar aastat tagasi lubas Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kreeklastele rohkem ja paremaid töökohti. Loodud on pool miljonit uut töökohta.
Missose sõnul saab aga julgustavat trendi seletada asjaoluga, et inimesed töötavad peamiselt turismi-, toitlustus- ja majutussektoris. Magistrikraadiga noored töötavad saartel kelneritena või doktorikraadiga hotelli vastuvõtus.
Missos kasutab Kreeka kohta terminit „kohvikumajandus”.
Suurem osa välismaistest otseinvesteeringutest on kinnisvarasektoris, mis on seotud turismiga, ütleb ta.
Kohvikumajanduses on töö halvasti tasustatud ja kiire tempoga. Valitsus on läbi surunud ka 13-tunnise tööpäeva võimaluse.
Tööviljakus töötunni kohta on alla 50 protsendi EL-i keskmisest. Samal ajal töötavad Eurostati andmetel kreeklased EL-is kõige rohkem, keskmiselt 39,8 tundi nädalas.
Nüüd püüab Kreeka valitsus suurendada investeeringuid tehnoloogiasse. See suudaks suurendada tööviljakust.
Tehnoloogiainvesteeringud on Kreekas poole väiksemad kui Soomes.
Üks Soome tehnoloogiaettevõte on just Kreekasse investeerinud, nimelt satelliidifirma Iceye. Tegevjuht Vasilis Chaloulakos selgitab, miks Iceye Kreekasse laienes.
„Kreeka valitsus kasutas EL-i stiimuliraha Soome tehnoloogia jaoks,” ütleb Chaloulakos.
Stimuleerimisfond on tõepoolest olnud avaliku sektori investeeringute mootor. Kreeka on saanud EL-is SKP suhtes kõige rohkem stiimuliraha.
Chaloulakos rõhutab, et Kreekal ja Soomel on Euroopa kaitse- ja julgeolekustrateegias oluline roll. Mõlemad riigid on nüüd hankimas muu hulgas oma luuresatelliite.
Kosmosetehnoloogia aitab Kreeka majandusel samuti ajude äravoolu ära hoida. Hea näide on kõrgelt haritud 36-aastane Chaloulakos.
Ta on üks hinnanguliselt poolest miljonist noorest haritud inimesest, kes majanduskriisi ajal välismaale kolis.
Nüüd on Chaloulakose eesmärk, et Iceye hakkaks peagi Kreekas algusest lõpuni väikesatelliite tootma.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.