Euroopa komisjoni otsus muuta 2035. aastaks kavandatud sisepõlemismootorite keeldu paindlikumaks on märk sellest, et ka kliimapoliitikas hakatakse senisest rohkem arvestama turu ja tarbijate tegeliku käitumisega. Suund heitmete vähendamisele säilib, kuid tootjatele ja turgudele antakse rohkem valikuvabadust, kuidas selleni jõuda. Tegemist on eeskätt Euroopa autotööstuse ellujäämismeetmega.
Kui vaadata maailma laiemalt, siis elektriautode edulood on sündinud seal, kus tootjad on ise otsustanud tehnoloogilist suunda muuta – näiteks Hiinas või Indias. Seal ei ole riik ega regulaator tootjaid vägisi sundinud, vaid turu loogika ja tehnoloogiline eelis on ise oma töö teinud.
Euroopas mindi vastupidist teed: tootjad pandi fakti ette, et alternatiivi ei ole. Selle tulemusel kaotas Euroopa autotööstus kiiresti konkurentsivõimet, samal ajal kui Aasia tootjad suutsid kohaneda paindlikumalt ja kiiremini. Sellest tulenevalt hakkasid juba paar aastat tagasi ilmnema selged moonutused turul.
Sisepõlemismootoriga autod muutusid kunstlikult kallimaks, samas kui elektriautode hindu hakati agressiivselt alla tooma. See ei olnud orgaaniline hinnalangus, vaid otsene tagajärg regulatiivsele survele ja tootjate vajadusele täita CO₂-eesmärke iga hinna eest. Tagajärjeks oli olukord, kus Euroopa turule tekkis ülepakkumine vähekasutatud madala heitmega sõidukitest, eelkõige elektriautodest, mille jääkväärtus hakkas kiiresti langema. Täna on see probleem eriti teravalt nähtav järelturul.
Autotootjate laod on täis elektriautosid ning hinnad kõiguvad tugevalt sõltuvalt sellest, milliseid toetusmeetmeid üks või teine riik parasjagu pakub. Sama mudeli hinnavahe uue ja vähekasutatud elektriauto vahel võib Euroopa-siseselt ulatuda mitme tuhande euroni, mis muudab tarbija jaoks tulevikuväärtuse prognoosimise äärmiselt keeruliseks. Kui sisepõlemismootoriga auto jääkväärtust suudab turg üsna täpselt hinnata, siis elektriauto puhul ei oska täna keegi kindlalt öelda, mis see viie aasta pärast väärt on.
Just see ebakindlus on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti tarbija elektriautot endiselt ettevaatlikult vaatab. Meie kliima, kasutusmustrid ja hinnatundlikkus teevad ostuotsuse keeruliseks. Lisaks on elektriautode puhul probleemiks ka finantstooted: liisingu- ja kasutusrendi mudelid, mis seni on põhinenud prognoositaval jääkväärtusel, ei toimi elektriautode puhul samal loogikal. Praktikas näeme, et paljud pakkujad püüavad elektriautodele jääkväärtuse andmist vältida või teevad seda väga konservatiivselt, mis muudab finantseerimise kalliks ja ebaatraktiivseks.
Elektriautode osakaal kasvab edaspidigi
Eesti autoturul ei too komisjoni otsus kaasa järsku muudatust. Elektriautode osakaal kasvab ka edaspidi, kuid pigem tasapisi. Auto Bassadone prognooside järgi jääb elektrisõidukite turuosa Eestis pikemas vaates 8–10% vahele. Seda mõjutavad eelkõige elektriautode kõrgem soetushind, taristu ebaühtlane areng ning ebakindlus sõidukite järelturu ja jääkväärtuse osas.
Komisjoni otsus ei tähenda siiski, et elektrifitseerimine peatuks. Vastupidi – see jätkub, kuid realistlikumal ja turule sobivamal kujul, eelkõige hübriidlahenduste kaudu. Üha selgem on, et lähiaastatel toimub suurim kasv just hübriidide segmendis. Sisepõlemismootori ja elektri kombinatsioonid pakuvad väiksemat jalajälge ning tarbijale tuttavamat ja prognoositavamat kasutuskogemust. Paljude Eesti autoostjate jaoks on hübriid praktiline vaheetapp enne täiselektrilise sõiduki soetamist.
Plug-in-hübriidide tulevik on seejuures küsitav. Praktika näitab, et paljud kliendid, kes on seda tehnoloogiat proovinud, ei soovi järgmist autot enam plug-in-ina osta. Elektriline sõiduulatus jääb sageli lühikeseks, laadimine muutub teisejärguliseks ning kütusekulu tavarežiimis osutub kõrgemaks kui klassikalisel hübriidil. Tavatarbija jaoks ei ole see sageli kõige mõistlikum lahendus.
Küll aga usume, et elektriautode kasv toimub tarbesõidukite segmendis. Näiteks üha enam väikekaubikuid ostetakse ettevõtetele elektrisõidukitena, mis aitab oluliselt vähendada linnakeskkonna õhusaastet. Samas jäävad ka selles segmendis laiemas kasutuses veel pikaks ajaks domineerima diiselmootoriga kaubikud. Euroopa Liidu otsus regulatsioone paindlikumaks muuta on seega samm tagasi terve mõistuse poole.
See ei tühista elektriautode arengut, kuid vähendab vägisi survestamist, mis on seni toonud kaasa hinnamoonutusi, turu ebastabiilsust ja tarbijate umbusku. Eesti-sugusel väikesel ja hinnatundlikul turul on see eriti oluline. Tarbija vajab valikuid, mitte sundi – ja just sealt algab ka tegelik kestlik üleminek.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (39)