Pärast seda, kui Berliin tõotas kulutada järgmise kümnendiga kaitsele üle poole triljoni dollari, on tootjad – hädas jonnaka majandusstagnatsiooniga ja silmitsi ekspordi vähenemisega Ameerikasse ja Hiinasse – asunud end padavai militaartarnijateks ümber häälestama.

Saksa kaitsesektori suurima esinduskoja liikmeskond on mööduva aastaga vaat et kahekordistunud, kirjutab The Wall Street Journal. Paljud uusliikmed tulevad tsiviilsektoritest ja eriti just autotööstusest, ütles esinduskoja pressiesindaja Peter Scheben.

Kaitsetööstus «pole tõenäoliselt see esimene seos, mis sul toidu peale mõeldes tekib», ütles ettevõtte goodBytz yegevjuht Hendrik Susemihl, kes Hamburgis automatiseeritud kööke ehitab.

Susemihl on oma 2021. aastal pandeemiale orienteeritud ettevõtet jõuliselt kaitsevaldkonda kallutamas. Just äsja valmistas ta autonoomse robotköögi USA maaväe tarbeks Lõuna-Koreas ning arutab tarneid kõikidesse peamistesse NATO liikmesriikidesse. Ta eeldab, et kaitsesektor annab talle tulevikus kolmandiku kasumist.

Nihe kaitsetööstuse suunas pakub kriitilisi eeliseid: riigiraha küllust ja kaitset Hiina odavkonkurentide eest. Keset Ameerika kasvavat vaenulikkust ja suurenevat ohtu Venemaa suunalt plaanib Saksamaa eelseisvatel aastatel oma kaitsekulutusi peaaegu kolmekordistada ning saada nad 2029. aastaks umbkaudu 180 miljardi dollari peale.

Juba hakkab ekstravagantne kulutamine kajastuma ka majandusstatistikas. Oktoobris näitas Saksa majandustoodang kopsakat kasvu just militaarkulutustele suunatud sektorites, ütles Berenberg Banki peaanalüütik Holger Schmieding. See aitas küllaga kompenseerida Saksa majanduse tugisammaste nagu sõidukite ja kemikaalide allakäiku.

See on suur õnnistus Saksamaa räsitud tootmissektorile, mis on seitse aastat stabiilselt kahanenud, pitsitatuna kõrgete energiahindade, Hiina agressiivse konkurentsi ja nüüd ka Ameerika tollitariifide poolt.

Majandusteadlased loodavad, et osa sellest kapitalist satub ka uurimisse ja arendusse, parandades produktiivsuse kasvu ning sünnitades idufirmasid ja uusi eksporte – just nagu USA riigiraha on aidanud külvata seemneid Räniorgu.

«Kaitsekulutused on niivõrd pirakad, et see oleks tõeline revolutsioon teaduslikes baas- ja militaaruuringutes,» ütles majandusprofessor Guntram Wolff ülikoolist Université Libre de Bruxelles.