Mari-Liis Kalvik heitis Vikerraadio keelesäutsus pilgu sellele, kuidas Eesti eri otstes hoogsat tule põlemist on kirjeldatud.
Sügis ja talv on hea aeg lõkke tegemiseks, et soojust ja valgust saada. Talvise pööripäeva paiku on tule tegemine ka omamoodi tervitus päikesele, mis aegamisi päevale jälle valgemat aega juurde hakkab andma. Mullegi meeldib õues tule juures toimetada ning pühadelõket teha. Õnneks ei ole ma seejuures kunagi pidanud kohtuma päästeameti esindajatega. Vaatamegi, kuidas rahvakeeli on väljendatud sellist olukorda, kui tuli Põhja-Eestis näiteks kõvasti põleb või Võromaal kõvva palass.
Hoogsat põlemist kirjeldatakse palju leekimise, lõkkamise-lõkendamise ja loitlemisena. Nt Viru-Nigula murrakus räägiti, et ahjus tuli liegita ja Kodaveres tuli liägib üle metsä latve ning Karksis suur tule liik sääl mahan, küll liikass ja loitass. Lüganusel hoiatati, et lõkkendab üles kuuseoksidest saate ja Kärlast, et ahi lökendab paes pöleda, aga Harglas nakass jo tuli lõkõndamma. Muhumaal lõke nõnna leekas põleda ja Audrus tuli leegetab sedasi, ilmatu suur tuli. Anna kandi rahvas jällegi teadis, et kadakas on väga elgas, tema leegib irmsaste. Rannus kos kõvaste palab, siss loitab, Häädemeestel tuulega lääb tuli loedeldes edesi. Naabrite juures Saardel manitseti, et ära lase tuld nõnda loita, leegid lähavad maja külgi.
Suuremat põlemist annavad edasi ka lõõsa, lõõma ja muu sarnasega seotud tegusõnad. Mustjala murrakus kui jaanituld tehasse, siis töru lömmab tünni sehest välja, Muhumaal suur tuli akkab lõhmama. Aga kord läks seal ka nii kehvasti, et kõik see õue laamas tule sehes. Laiusel seevastu jaanituli võis lõõsata, see ei teind kurja. Juuru murrakus räägiti, et suur tuli, lehvib nõnna ning kange tuule kää tuli lõõtsub, Räpinas kõneldi mühisemisest: tuli palass väega kõvastõ, mükä õnnõ.
Alepõletuse ja sõõrutulega on seotud mulkide tegusõna põrendeme. Kodaveres aga alet ku põletasima, siis panime aleje karima ja Iisakul suured virnad kütisepuid akkasid lõõrima põleda. Varbla murrakust on teada, et tuli leerib kõbasti või lõõrab, kui suures läheb. Võromaal Urvaste murrakus kõneldakse, et tule kirgless üless korgõlõ, Setomaal tuli palass, et kirjäss õnnõ. Karusel tuli ergab paja alt vällä, aga Saaremaal Jaani murrakus ta löllab liidi all ning Pöides lõlletab nii kangest.
Ilusat ja valgusküllast saabuvat pühadeaega ning hoidke ikka, et ükski tuli löllama ei läheks!