Pärast seda, kui Berliin tõotas kulutada järgmise kümnendiga kaitsele üle poole triljoni dollari, on tootjad – hädas jonnaka majandusstagnatsiooniga ja silmitsi sellega, et väheneb eksport Ameerikasse ja Hiinasse – asunud end padavai militaartarnijateks ümber häälestama.

Saksa kaitsesektori suurima esinduskoja liikmeskond on mööduva aastaga vaat et kahekordistunud, kirjutab The Wall Street Journal. Paljud uusliikmed tulevad tsiviilsektoritest ja eriti just autotööstusest, ütles esinduskoja pressiesindaja Peter Scheben.

Kaitsetööstus pole tõenäoliselt see esimene seos, mis sul toidu peale mõeldes tekib, ütles ettevõtte goodBytz tegevjuht Hendrik Susemihl, kes ehitab Hamburgis automatiseeritud kööke.

Susemihl on oma 2021. aastal pandeemiale orienteeritud ettevõtet jõuliselt kaitsevaldkonda kallutamas. Just äsja valmistas ta autonoomse robotköögi Lõuna-Koreas viibiva USA maaväe tarbeks ning arutab tarneid kõikidesse peamistesse NATO liikmesriikidesse. Ta eeldab, et kaitsesektor annab talle tulevikus kolmandiku kasumist.

Nihe kaitsetööstuse poole pakub kriitilisi eeliseid: riigiraha küllust ja kaitset Hiina odavkonkurentide eest. Keset Ameerika kasvavat vaenulikkust ja suurenevat ohtu Venemaa suunalt plaanib Saksamaa eelseisvatel aastatel oma kaitsekulutusi peaaegu kolmekordistada ning saada nad 2029. aastaks umbkaudu 180 miljardi dollari peale.

Juba hakkab ekstravagantne kulutamine kajastuma majandusstatistikas. Oktoobris näitas Saksa majandustoodang kopsakat kasvu just militaarkulutustele suunatud sektorites, ütles Berenberg Banki peaanalüütik Holger Schmieding. See aitas küllaga kompenseerida Saksa majanduse tugisammaste, nagu sõidukite ja kemikaalide allakäiku.

See on suur õnnistus Saksamaa räsitud tootmissektorile, mis on seitse aastat stabiilselt kahanenud, pitsitatuna kõrgete energiahindade, Hiina agressiivse konkurentsi ja nüüd ka Ameerika tollitariifide poolt.

Majandusteadlased loodavad, et sellest kapitalist satub osa ka uurimisse ja arendusse, parandab produktiivsuse kasvu ning sünnitab idufirmasid ja uusi eksporte, just nagu USA riigiraha on aidanud külvata seemneid Räniorgu.

«Kaitsekulutused on nii pirakad, et see oleks tõeline revolutsioon teaduslikes baas- ja militaaruuringutes,» ütles Université Libre de Bruxelles’i majandusprofessor Guntram Wolff.