Keelenõude kehtestamine ajateenistusse võetavatele noortele ei mõjuta oluliselt ajateenijate arvu juba praegu ning selle mõju väheneb tulevikus veelgi, selgub kaitseminister Hanno Pevkuri vastuses riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalikule küsimusele.
“Ajateenistuses osalevate noorte arvu vähenemist ei prognoosita. Eesmärk on tagada igal aastal ligikaudu 4000 kutsealuse asumine ajateenistusse. Lähiaastatel suureneb kutsealuste üldarv ning eesti keele oskuse puudumisest tulenev mõju ajateenistusse kutsumisele on hinnanguliselt marginaalne,” vastas Pevkur (Reformierakond) keskerakondlase Laatsi küsimusele selle kohta, kuidas mõjutab kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega kehtestatav nõue, et ajateenija oskaks eesti keelt vähemalt tasemel B1, ajateenijate arvu ja sellega Eesti kaitsevõimet.
Pevkuri tõi välja ka kaitseressursside ameti (KRA) prognoosi, mille kohaselt ei saaks keelenõude kehtestamisel ajateenistusse kutsuda umbes viit protsenti muudele nõuetele vastavaid kutsealuseid, mis arvuliselt tähendab ligikaudu 200 kutsealust aastas.
“Keskpikas perspektiivis on oodata näitaja vähenemist, kuna haridussüsteemi üleminek eestikeelsele õppele hakkab 2030. aastatel avaldama positiivset mõju. Pikemas vaates prognoosib KRA, et keelenõude alusel ajateenistusse mittekutsutute osakaal stabiliseerub 1,5 protsendi tasemel, seejuures arvestades, et osa noormeestest omandab hariduse erakoolides või välisriikides,” selgitas ta.
Kaitseministri kirjas toodud andmete kohaselt võeti 2020. aastal ajateenistusse 3462 noort, kellest täiendavat keeleõpet vajas 235 ajateenijat (6,8 protsenti). Järgmisel aastal olid samad näitajad 3164 ja 189 (ehk keeleõpet vajas 6,0 protsenti), 2022. aastal 3342 ajateenijat ja 266 (8,0 protsenti), 2023. aastal 3635 ajateenijat ja 243 (6,7 protsenti) ning 2024. aastal 3867 ajateenijate ja 392 (10,1 protsenti). Viie aasta keskmisena vajas täiendavat keeleõpet 7,6 protsenti ajateenijatest.
Pevkur välistas sisuliselt mõtte, et kaitsevägi saaks pakkuda piisava keeleoskuseta ajateenijatele keeleõpet selliselt, et keeleoskuse puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist.
“Väljaõpe algab ajateenistuse esimesest päevast ning juhul, kui ajateenija keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele, ei ole tal võimalik seda omandada piisavas ning ettenähtud mahus. Ajateenistuse käigus pakutav piiratud mahus keeleline baasõpe võimaldab omandada esmase suhtlustaseme, kuid teenistuse lõpuks keele algtaseme saavutamine on väljaõppe seisukohast ebapiisav. Vajalik keeleoskus peab olema olemas teenistuse alguses, mitte selle lõpus. Ebapiisav keeleoskus takistab väljaõppe tõhusat läbiviimist ning mõjutab negatiivselt üksuste lahinguvalmidust ja laiemalt riigi sõjalise kaitse võimet,” rõhutas kaitseminister.
Pevkur meenutas, et ajateenistuse eesmärk on tagada väljaõpetatud reservüksuste olemasolu, mida on võimalik kriisiolukorras kiiresti teenistusse kutsuda, kusjuures kaitseväe tehnilise taseme tõus eeldab ka väljaõppesüsteemi järjepidevat ajakohastamist.
“Muutunud julgeolekukeskkonnale kiireks ja tõhusaks reageerimiseks on vajalik kaitseväe väljaõppesüsteemi edasine tõhustamine. Eesti keele oskuse parandamine ajateenijate seas on senini olnud eeskätt väljaõppest tulenev vältimatu vajadus, mitte eraldiseisev eesmärk. Kaitsevägi peab keskenduma oma põhifunktsioonile – sõjaväelise väljaõppe andmisele,” tõdes kaitseminister.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 19. novembril vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis sätestas, et ajateenistusse ei võeta neid noori kelle eesti keele oskus on madalam kui B1 tase. President leidis, et sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
Eelmisel nädalal otsustas riigikogu, et muudab valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust.