Mitmetel hinnangutel geeniuse tiitlit vääriv matemaatik Terence Tao nendib, et kuigi tõeline tehisintellekt pole praeguste vahenditega saavutatav, ei saa taoliste süsteemide arukust eitada, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Oleme praegu segaduses, kas peaksime seoses õppiva masina tööga kasutama sõna aru või intellekt. Äsja lisandus veel üks idee. Mitmetel hinnangutel geeniuse tiitlit vääriv matemaatik Terence Tao pakkus aastalõpuvestlustesse, et tõeline tehisintellekt pole praeguste vahenditega saavutatav. Küll on saada natuke nõrgem, kuid väärtuslik tehislik üldine nutikus, inglise keeles artificial general cleverness.
Tehisintellekti mõiste pakkus 1950. aastatel USA arvutiteadlane John McCarthy. Ta määratles TI eesmärki võrdlemisi lihtsalt: panna arvutid tegema asju, mis inimeselt nõuavad intellekti. Formuleeringus hiilib nõiaring. Kui ülesandeid lahendab inimene, nimetame teda ja tema tegevust intelligentseks. Masin teeb seda järele, aga siis tahetakse väravapostid tõsta teise kohta. Terence Tao pakub meile kergenduseks ja masinale lohutuseks, et see on siiski nutikas.
Matemaatika rajaneb täpsetele kontseptsioonidele. Ometi kasutab Tao sõnu tõeline ja intellekt ilma nende sisu täpsustamata. Ta ei selgita, mida ta peab tõeliseks; kas see välistab mittebioloogilise intellekti ja peaks tõeliseks vaid inimese oma? Seejuures puudub inimese juures tuvastatava osas määratluses üksmeel. Kes soovib sõpradega diskuteerida, küsigu, kas tõeline TI eeldab teadvust, tahet, enesereflektsiooni ja käsitlusi moraalist?
Tao seda ei ütle ja võib-olla ei saagi öelda, sest ilmselt ei defineeri isegi kaks inimest tõelist intellekti ühtemoodi. Selles peitub parajalt tõsine väljakutse. Sõnades peituva üle kokkuleppele jõudmata oleks ka meie intellekt pigem nutikas kui intelligentne. Selline, mis müksib probleeme tulevikku, kus peaks eksisteerima senisest võimsam intellekt.
Nutikus pole sugugi vähem libe kontseptsioon. Inglise keeles oleks kindlasti rohkem sõnu, kuid eesti keeleski leidub terve hulk peaaegu sünonüüme. Esmajoones meenuvad tark, mõistlik, teadja, arukas, terane, taibukas või geniaalne. Mõistuse rakendamisega seotud nüansside ja ühisosa tabamiseks on palju sõnu. See annab aimu, et inimese vaimsed võimed ei ole üks tervik, vaid mosaiik.
Vahest oleme oma intellektuaalses kõrguses olnud mugavad ja hoolimatud, eirates võimaliku konkurendi puudumisel nüansside tähendust ning väärtust. Nüüd sunnib TI meid kiiresti selgust looma.
Katse reserveerida intellekti millelegi tõelisele või inimlikule viib meid naljakatesse olukordadesse. Teame, et linnud lendavad lehvitades tiibu. Järelikult lennukid tõeliselt ei lenda, kuna nad ei lehvita linnu moodi tiibu. Lennukid pole ka elus.
Samas mõttes peseb tõeliselt pesu vaid inimene. Pesumasinad pööravad seevastu lihtsalt vesilahuses määrdunud pesu jne. Välja arvatud filosoofilised, matemaatilised või juriidilised olukorrad, kus sõnades püütakse tabada metafüüsilist täpsust, rahuldub argine elu kasutatavusega. Lennukid lendavad. Pesumasinad pesevad. Tehisintellekti-süsteemid, nagu ChatGPT, Gemini või Claude, mõtlevad ja arutlevad samas vaieldamatult mitmesugustes funktsionaalsetes tähendustes.
Võimalik, et Terence Tao teaduslikule renomeele vastab elavate filosoofide seas Bas van Fraassen, kes märkis kord, et hiir ei vaja kassist täielikku ja tõelist käsitlust. Hiirele piisab ellujäämiseks kassi puhul toimivast oletusest. Hiir on seega piisavalt nutikas. Filosoof väidab, et inimese tunnetus maailmast pole hiire omast kuigi palju erinev.
Meie teooriad on tingimuslikud, meie teadmised on mittetäielikud ja meie seletused on ajutised. Need on pigem nutikad tellingud tulevastele, s.o parematele seletustele. Loodame tulevikus avaneva intellekti abile, täna praktilises kasutuses puudulikele, ent piisavalt toimivatele seletustele.
Ajaloos on palju näiteid, milles meie varem tõeseks peetud arusaamad on hiljem täielikult asendatud. Selle standardi järgi ei esinda ka me ise tõelist intellekti, vaid pigem efektiivset nutikust. Ehk just sedasama, mida Tao omistab ülesandeid lahendavale masinale.
Püüdlused isoleerida masina nutikust inimese intellektist kajastavadki vist rohkem emotsionaalset probleemi kui definitsiooniga seotud tõe tabamist. TI nimetamine intelligentseks ohustab meie ainulaadsust, mida kaitseme sõnadest loodud kaitserajatistega. Peaksime olema sõnade valikul nutikad või siis on meie sõnavara tärkava reaalsuse kirjeldamiseks lihtsalt liiga vana ja piiratud.
Masinad muutuvad veelgi nutikamaks. Terence Tao pani võib-olla tahtmatult mõtlema, et intelligentsus või tarkus, taibukus, arukus, nutikus jne on teadvuse tööriistade spekter, igal oma tähendus. Sellest tulenevalt pole tehisaru kindlasti sama mis tehisintellekt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.