Ainult üks protsent soomlastest nõustub täielikult väitega, et Rootsil on tugev kaitse. See ilmneb ka hiljutisest Soome-Rootsi baromeetrist, mis avaldati nüüd teist korda.
19 protsenti on sellega osaliselt nõus. Teisisõnu, vaid 20 protsenti soomlastest usub mingil määral Rootsi kaitse tugevusse, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootslastel on Soome kaitsest palju parem kuvand. 35 protsenti on täiesti nõus ja sama palju on osaliselt nõus, et Soomel on tugev kaitse.
Kõnealune Soome-Rootsi baromeeter avaldati esmakordselt 2023. aastal. Sel ajal oli 2 protsenti soomlastest täiesti nõus väitega, et Rootsil on tugev kaitse, ja 14 protsenti osaliselt nõus väitega.
Seega pole soomlaste usaldus oluliselt paranenud. Vaatamata sellele, et Rootsist sai 2024. aasta kevadel kaitseliidu NATO liige.
Ka Rootsi hiljutised suured investeeringud kaitsesse ei kajastu soomlaste usalduses. Sel aastal on Rootsi investeerinud muuhulgas droonitõrjesüsteemidesse ja tankidesse ning andnud kaitseväele järgmiseks kümneks aastaks 28 miljardit eurot lisarahastust.
Helsingin Sanomat küsis nii Soome kui ka Rootsi kaitseväe juhatajatelt, mida nad tulemustest arvavad.
„Tulemused ei üllata mind,” ütles Rootsi kaitseväe juhataja kindral Michael Claesson.
Claesson vastas küsimusele kirjalikult. Tema arvates näitab tulemus, et Soome ja Rootsi on kaitse osas läinud eri suundades. Soome on jäänud kindlaks tugevale üldisele kaitsele, üldisele ajateenistusele ja laiale kodanike osalemisele.
„Rootsis oleme aastaid oma kaitset vähendanud, ajateenistust kaotanud ja alustanud teistsugusest julgeolekupoliitilisest reaalsusest,” märkis ta.
Claessoni sõnul on kõik need tegurid mõjutanud seda, kuidas Rootsi kaitset väljastpoolt tajutakse.
„Kuid olukord muutub kiiresti. Rootsi rakendab praegu oma kaitsejõududele suurimat relvastust pärast külma sõda,” jätkas Claesson.
„Oleme taastanud ajateenistuse, suurendame kõiki sõjalisi jõude ning tugevdame vastupanuvõimet, võimekust ja tahet riiki kaitsta.”
Rootsi taastas ajateenistuse 2017. aastal, kuid ajateenistusse valitakse vaid väike osa sõjaväeealistest. Rootsis lõpetab ajateenistuse igal aastal umbes poole vähem inimesi kui Soomes, kuigi Rootsis on kaks korda rohkem elanikke.
Claesson kiidab ka Rootsi kaitsetööstust, mis pakub „tegutsemisvabadust, varustuskindlust ja võimet süsteeme kiiresti arendada ja hooldada”.
„Rootsi on tugevam kui ta on olnud pikka aega ja me muutume iga päevaga tugevamaks,” märkis ta.
„Olen kindel meie võimes Rootsit kaitsta ja seda peaksid tegema nii rootslased kui ka soomlased.”
Soome kaitseväe ülemjuhataja Janne Jaakkolal ei olnud aega asja kommenteerida. Selle asemel esitas Soome poole kommentaarid kaitseväe kommunikatsioonijuht kommodoor Kaarle Wikström.
Wikström leiab, et avalik arutelu teemal, Rootsi kaitsekärped ja ajateenistuse kaotamine võivad mõjutada kodanike arvamusi. Soome seevastu säilitas ajateenistuse ja kaitsekulutuste kärped on olnud väiksemad.
Wikström juhib tähelepanu sellele, et Rootsil on võimekusi, mida Soome kaitseväel pole. Ta kiidab ka Rootsi kaitsetööstust, mis muu hulgas toodab allveelaevu ja hävituslennukeid. Soomel seevastu on laiemal reservil põhinev kaitsevägi.
„Ja selle tulemusena ennekõike tugevam maakaitse,” kirjutab Wikström.
Soome-Rootsi baromeetri on avaldanud Rootsi-Soome kultuurikeskus Hanaholmen. Seda on rahastanud Soome-Rootsi Kultuurifond, mis on Hanaholmeni juht. Rootsi ja Soome valitsus nimetavad ametisse Kultuurifondi juhatuse ja Hanaholmeni juhatuse mõlemad pooled.
Uuringule vastasid umbes 1100 inimest Soomest ja sama palju Rootsist. Baromeetri üks autoreid, meeskonnajuht Janne Wikström ütleb, et valim on „esinduslik soo, vanuse, sotsiaalmajandusliku tausta ja geograafia osas”.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.