Citadele panga läbi viidud küsitlusest selgus, et kuni 50-eurose kingieelarvega loodab sellel aastal hakkama saada 15 protsenti Eesti inimestest, 50 kuni 100 euro vahele soovib jääda 23 protsenti ja 100 kuni 200 eurot panustaks 24 protsenti.
Ehk kokku 62 protsenti kavatseb sellel aastal kinkidele kulutada kuni 200 eurot. Kallimaid kingitusi ehk 200 kuni 500 eurot teeks kokku 20 protsenti inimestest ning üle 500-eurost kingieelarvet planeerib neli protsenti eestlastest.
Lätis ja Leedus jääb samuti enamike kingieelarve 200 euro piiresse (vastavalt 73 ja 62 protsenti). Siiski on Eestis võrreldes teiste Balti riikidega suurem selliste inimeste osakaal, kes üldse ei plaani kingitustele raha kulutada – 11 protsenti. Lätis ja Leedus oli see näitaja 9 protsenti.
Läti hinnatase on Eesti ja Leedu omast madalam
Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul näitavad need tulemused elukalliduse ja sissetulekute erinevusi. „Läti hinnatase on Eesti ja Leedu omast mõnevõrra madalam, mistõttu seal plaanib suurem hulk inimesi läbi ajada väiksema eelarvega.“
Tema sõnul toetab suuremaid kingieelarveid ka Eesti majanduse vaikne elavnemine. Paranemise märke on näidanud ka tarbijate kindlustunne ehk see, milliseks hindavad inimesed oma rahalist olukorda ja majanduse käekäiku. „Kui tarbijad tunnevad ennast rahaliselt kindlamalt, julgevad nad ka rohkem kulutada selliste asjade peale, mis ei ole igapäevaeluks hädavajalikud, näiteks jõulukingitustele,“ ütleb Rebane.
Samas aga on Eesti majandus Baltikumi nõrgim, mis kajastub Rebase hinnangul ka kingituste tegemisest loobumises. Lisaks 11 protsendile eestlastest, kes üldse kingitusi teha ei plaani, ütles 3 protsenti, et plaanib kingitused valmistada ise või kinkida lähedastele koosolemist.
Kõige vähem plaanivad kinke teha 60–74 aastased, kus vastas vanusegrupi lõikes sedasi 16 protsenti. Samuti tuleb erinevus sisse sugude lõikes: 14 protsenti meestest ütles, et ei plaani kingitustele raha kulutada, naiste seas oli see näitaja 8 protsenti. „See võib olla seotud ka tööjaotusega peres, näiteks kes tegeleb eelarve ja planeerimisega, kes hangib kingid, kes toob ja ehib kuuse,“ lisas Rebane.
Rebase sõnul ei tähenda väiksem eelarve või kingitustest loobumine sugugi seda, et jõulud jäävad tagasihoidlikumaks emotsionaalses mõttes. „Tundub, et inimesed hindavad üha rohkem koosveedetud aega, ühist õhtusööki või kogemuskingitusi, mis ei ole tingimata rahaliselt nii suured, kuid jäävad palju paremini meelde. See on tervitatav muutus: tarbimist natuke vähem, tähendust natuke rohkem,“ kommenteeris ta.
Citadele varasem uuring on näidanud ka, et enamik Eesti inimestest planeerib oma jõulukingituste ostmise ette ja teeb seda kaugelt enne jõulude tulekut. Viiendik muretseb kingid juba kuu või paar enne pühi ja kolmandik on ostud lõpetanud hiljemalt detsembri keskpaigaks.
Citadele panga küsitlus viidi läbi novembris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare