Arenev energiataristu nõuab uue aja oskusi

Taastuvenergia kiire kasv tähendab, et elektrit toodetakse vastavalt ilmaolude ja tarbimise muutumisele. See seab inseneridele uue ootuse: osata juhtida süsteemi, mis on samaaegselt hajus, muutlik ja üha enam andmepõhine.

Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, toob välja, et praegu on turul 1,4-gigavatised lahendused, mis on kättesaadavad kõikidele Baltimaade süsteemioperaatoritele, kes saavad seda elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks kasutada. „Tähtsal kohal on ka akutehnoloogiad, mis on jõudnud majanduslikult mõistlikule tasemele ning aitavad energiat hajutada erinevate ajaperioodide vahel,“ lisab Aguraiuja.

Juhan Aguraiuja

Selline tehnoloogiline pööre eeldab aga spetsialiste, kelle roheoskused hõlmavad nii digitaalse süsteemi mõistmist, energiatõhususe hindamist kui ka võimet teha otsuseid, mis tagavad tootmise, tarbimise ja keskkonnamõju tasakaalu.

Vesinikutehnoloogiad jõuavad igapäevaellu

Rohemuutuste tehnoloogiad, mida veel viis aastat tagasi nähti kauge tulevikuvisioonina, on jõudnud ka igapäevasesse tööellu. Roheoskuste programmi raames toimuv Tartu Ülikooli kursus „Praktilised tööd taastuvenergeetikas“ on seetõttu pidevalt täis. „Osalejaid on olnud eri valdkondadest: logistikast ja avalikust sektorist kuni inseneribüroode ja teadusasutusteni välja,“ kirjeldab kursuse õppejõud Vitali Grozovski.

Vesinikutehnoloogiate vajadus on maailmas kiirelt kasvanud: Erasmus+ HYDRO projektis tehtud küsitluses tõid ettevõtted vesiniku välja kõige olulisema rohetehnoloogiana, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. „Vesiniku tundmine annab energeetikaspetsialistile konkurentsieelise ja parema valmisoleku EL-i regulatsioonidega kaasas käimiseks,“ selgitab Grozovski. Vesinikul põhinevad lahendused ei ole enam katsejärgus idee: juba praegu sõidab Tallinnas ringi 30 vesinikutaksot. Suurem potentsiaal peitub aga rasketranspordis ja tööstuslahendustes. Need valdkonnad nõuavad spetsialiste, kes mõistavad nii vesinikutehnoloogia toimimispõhimõtteid kui ka selle rolli laiemas energiasüsteemis – oskusi, mille järele nõudlus ainult kasvab.

Noorte inseneride kasvulava – Solaride

Roheoskuste õppimine ei peitu loenguruumi nelja seina vahel, vaid valdkonnaülestes projektides, kus inseneriteadmised, koostöö ja materjalide tark kasutus käivad käsikäes. Tudengiprojekt Solaride, mis on juba viis aastat tegelenud päikeseautode arendusega, on üks paremaid näiteid sellest. Seal töötavad koos insenerid, turundajad ja koolitusspetsialistid, kes peavad mõistma kogu projekti tervikpilti. „Arendame tugevaid koostööoskusi eri valdkondade vahel – alates ajaplaneerimisest ja süsteemsest mõtlemisest kuni keerukate tehniliste teemade arusaadavaks selgitamiseni,“ kirjeldab Solaride’i turundusjuht Maryleen Karise.

Tiimi igapäevatöös on ressursitõhusus loomulik osa protsessist. Päikeseauto puhul on kaal ja energiatõhusus otseselt seotud tulemustega. „Enne tootmist hinnatakse iga detaili materjalikulu ning tellitakse nii vähe kui võimalik, et vältida ülejääke. Samuti aitavad simulatsioonid vähendada füüsiliste prototüüpide hulka,“ selgitab peainsener Mihkel Ruul.

Tuleviku energiasüsteem vajab süsteemse mõtlemisega inimesi

Tuleviku energiataristu vajab inimesi, kes suudavad mõelda süsteemselt ja jätkusuutlikult. Enefit rõhutab, et insenerioskuste kõrval on ülioluline katsetada, eksida ja uuesti proovida. Juhan Aguraiuja toob välja, et insenerioskuste kõrval on ülioluline katsetada, eksida ja uuesti proovida. „Pikad ja jäigad projektid võivad kaotada oma aktuaalsuse juba enne elluviimist. Seetõttu on vaja paindlikku ja õppimisvõimelist tööviisi,“ lisab Aguraiuja. Seetõttu panustab Enefit haridusse: programm „Lae end“ toob koolidesse digitaalsed õppematerjalid ja katsekomplektid, toetatakse teadussaadet „Rakett 69“ ning Solaride’i, et anda noortele võimalus rakendada teadmisi päriselus. Roheoskused ei ole eraldiseisev teadmiste komplekt. Need on praeguse energeetikavaldkonna normaalsus: oskus mõista, kuidas tehnilised otsused mõjutavad ressursikasutust, süsinikujalajälge, energiajulgeolekut ja süsteemi tervikuna. See on oskus ehitada süsteemi, mis toimib edukalt ka siis, kui ilm muutub, koormus kõigub ja tehnoloogiad muutuvad. Roheoskused on selles muutuvas maailmas energeetikasektori kõige olulisem konkurentsieelis – ja üha enam ka baasnõue.