AP teatab luureandmetele viidates, et niinimetatud „tsooniefekti“ relv ujutaks Starlinki orbiidid üle sadade tuhandete suure tihedusega graanulitega, mis lööksid rivist välja korraga mitu satelliiti ja ohustaksid katastroofilise kahjuga ka teisi orbiidil olevaid süsteeme.
Analüütikud, kes ei ole luureandmeid näinud, kahtlevad, kas selline relv töötaks, põhjustamata kosmoses kontrollimatut kaost nii ettevõtete kui ka riikide jaoks, kaasa arvatud Venemaa ise ja tema liitlane Hiina, kes sõltuvad samuti tuhandetest satelliitidest oma kommunikatsioonis, riigikaitses ja muudes valdkondades.
Sellised tagajärjed, sealhulgas ohud enda süsteemidele, võiksid suunata Moskva sellise relva kasutamise juurest eemale, märkisid analüütikud.
„Ma ei usu seda, tõesti ei usu,“ ütles Colorados asuva vabaühenduse Secure World Foundationi iga-aastast satelliitide vastaste süsteemide uuringut juhtiv kosmosejulgeoleku spetsialist Victoria Samson. „Ma oleksin väga üllatunud ausalt öeldes, kui nad peaksid midagi sellist tegema.“
Kanada sõjaväe kosmosedivisjoni komandör, brigaadikindral Christopher Horner ütles aga, et Venemaa sellist tegevust ei saa välistada USA varasemate süüdistuste valguses, et Venemaa on püüdnud välja arendada ka valimatut kosmoses baseeruvat tuumarelva.
„Ma ei saa öelda, et mind oleks sedatüüpi süsteemi kohta briifitud. Aga see ei ole mõeldamatu,“ ütles Horner. „Kui teated tuumarelvasüsteemi kohta on õiged, ja see, et nad on valmis seda arendama ja valmis selles suunas minema, siis noh, see ei vapustaks mind šokeerivana, kui neil on midagi mitte päris sellist, aga sama kahjustavat arendamise vaateväljas.“
Luureandmeid näidati AP teatel neile tingimusel, et asjaosalisi teenistusi ei mainita.
Venemaa peab just Starlinki suureks ohuks, näitavad AP teatel need luureandmed. Tuhanded madalal orbiidil olevad satelliidid on olnud otsustava tähtsusega Ukraina võitluses ellujäämise eest.
Venemaa ametiisikud on korduvalt hoiatanud, et Ukraina sõjaväe teenistuses olevad kommertssatelliidid võivad olla legitiimsed sihtmärgid. Sel kuul teatas Venemaa, et on kasutusele võtnud uue õhutõrje raketisüsteemi S-500, mis suudab tabada ka madalal orbiidil lendavaid sihtmärke.
Uus arendatav relv võtaks AP teatel sihikule mitu Starlinki satelliiti korraga. Graanulid lastaks ilmselt välja seni veel orbiidile viimata väikestest satelliitidest, selgub luureandmetest.
Horner ütles, et on raske kujutleda, kuidas selliseid graanulipilvi saaks suunata ainult Starlinki vastu, ja et sellise rünnaku tekitatavad rusud väljuksid kiiresti kontrolli alt. Need lööksid rivist välja kõik Starlinki satelliidid ja ka kõik teised läheduses olevad satelliidid.
AP nähtud luureandmetes ei öelda, millal võiks Venemaa olla võimeline sellist süsteemi kasutama, ega seda, kas seda on katsetatud või kui kaugel arendamisega ollakse.
Üks allikas ütles AP-le, et süsteem on aktiivsel arendamisel ja informatsioon oodatava kasutuselevõtu kohta on jagamiseks liiga tundlik.
Luureandmetes öeldakse, et graanulid oleksid väikesed, läbimõõdult vaid millimeetreid, ning neid ei tuvastaks ei maapealsed ega kosmosesüsteemid, mis muudaks Moskva süüdistamise keeruliseks.
Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse kosmosejulgeoleku ja -relvade ekspert Clayton Swope ütles, et kui need graanulid ei oleks tuvastatavad, muudaks see asju keerulisemaks, aga süüdlane mõeldaks ikkagi välja.
„Kui satelliidid hakkavad kahjustustega rivist välja minema, arvan ma, et kaks pluss kaks pandaks kokku,“ ütles Swope.
Starlinki satelliitide orbiidid on umbes 550 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Hiina kosmosejaam Tiangong ja Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on madalamatel orbiitidel, mistõttu oleksid mõlemad ohus, kui Starlinki satelliidid pihta saavad ja hakkavad Maa suunas kukkuma, märkis Swope.
Swope’i sõnul võiks sellise kosmosekaose oht võimaldada Moskval kasutada relva ähvardamiseks seda tegelikkuses kasutamata.
Relva valimatu hävitustöö hoiaks Samsoni hinnangul selle kasutamise ära.
„Nad on investeerinud tohutult aega ja raha ja inimjõudu, et olla, teate, kosmosejõud,“ ütles Samson, kelle sõnul lõikaks sellise relva kasutamine ka venelased ise sisuliselt kosmosest ära. „Ma ei tea, kas nad oleksid valmis nii paljust loobuma.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)