Takso- ja kullerteenus, mida Bolt on aastaid kiitnud kui mugavat ja moodsat alternatiivi, on muutunud näiteks sellest, kuidas jagamismajandus võib jätta turvalisuse ja õiguskuulekuse tagaplaanile.
Bolti majandusnumbrid näitavad esmapilgul justkui kiiret kasvu. Müügitulu ulatus mullu 1,99 miljardi euroni ja aasta varem veidi üle
1,7 miljardi. Ent kasumi asemel paisub hoopis kahjum. Ettevõtte puhaskahjum kasvas üle 100 miljoni euro. Bolt maalib sellest hoolimata oma majandusaruandes pildi efektiivsuse ja kasumlikkuse paranemisest.
Tuleb välja, et tänapäeval on 100 miljoni eurone kahjum edukuse näitaja. Optimismi taga jääb tähelepanuta küsimus: mis hinnaga on Bolti kasv saavutatud?
Kindlasti on paljudele silma hakanud, et Bolti kirjadega ehitud sõidukite ja kottidega liikleb üha rohkem ilmselgelt mitte Eestis sündinud liiklejaid, kelle puhul nii eesti keele oskus (või õigemini selle puudumine) kui ka Maarjamaale saabumise seaduslikkus tekitavad ridamisi küsimärke.
Mitmed Bolti platvormil tegutsevad välismaalastest juhid on silma paistnud õigusrikkumistega. Need pole abstraktsed juhtumid statistikast – päris inimesed on pidanud taluma vastikut vägivalda.
Vaevalt kedagi üllatab krimiuudis, et taas mõni Bolti juht on vahele jäänud vägistamisega või on autoroolist tabatud eesti keelt mitteoskav illegaal.
Üks šokeeriv näide on Sudaanist pärit taksojuhi kaasus, kes mõisteti süüdi keskkoolitüdruku vägistamises. Sudaanlane saabus siia ebaseaduslikult, taotles varjupaika ning oli juba varem sattunud vägivallaga seotud sekeldustesse. Prokuratuuri toonane otsus tema varasem menetlus lõpetada on tagantjärele vaadates valus meeldetuletus sellest, kui tõsised võivad olla järelevalve lüngad. Vangistuseski paistis sudaanlane silma vägivaldsusega, aga meie humaanne kohus vabastas ta enne tähtaega. Viimane uudis temast on käesoleva aasta märtsist, kui selgus, et meest pole võimalik Eestist välja saata.
Teine juhtum puudutab üht Gruusia kodanikku, kes ründas seksuaalselt taksos magama jäänud 17-aastast klienti. Arusaamatul kombel mõisteti selle eest kõigest üheaastane tingimisi vangistus!
Kahjuks on liigagi selge, kui kaitsetud võivad olla inimesed, kes kasutavad kõnealuse platvormi teenust öisel ajal või väsinuna. Eesti keele oskus on vaat et kõige väiksem mure – väga paljud juhid reaalselt ei räägi eesti keelt. Õnn on see, kui vähemalt seksuaalselt ei rünnata. Need lood pole juhus, vaid märgid ebapiisavast kontrollist. Juhtide keeleoskuse reaalne tagamine ja taustakontroll ei ole ilmselt olnud Boltile just ülemäära olulised, kuigi 2024. aasta suvel loodi koostöös ettevõttega Lingvist veebipõhine keeleõpperakendus. Mina ei ole küll märganud, et kõik juhid oleks keele suhu saanud.