Toomapäev on Eesti rahvakalendris olnud see päev, kui inimesed saavad võtta aja maha ja lahendada veel õhku jäänud probleemid, selmet neid uude aastasse kaasa vedada. Lavastus andis samuti võimaluse mõelda tänasele päevale ja sellele, kuidas homne saaks parem, isegi kui tundub, et jaks on juba otsas. Julgemad kutsuti publiku hulgast istuma lavale pika laua taha sooja ning sealt sai rahvatantsijaid ja tuleetendustki vaadata.
Toomapäeva etendusel astusid Pärnus Iseseisvuse väljakul üles Kajaka tantsijad ja tuleteater Zerkala. Rahvas kutsuti pidulauda. Foto: Tõiv Jõul
«Sellele peole on kutsutud igaüks. Jõulune kontekst annab meile võimaluse tulla kokku teisiti, vahest sõbralikumalt ja vähemate reeglitega,» selgitas peo lavastaja Barbara Lehtna, alustades etendust jutuvestjana tõdemusega, et olgu või puhkepäev, ikka teeme silmad harjumusest varavalgel lahti, kuigi võiks ju kauem magada.
«Vahtisime natuke lage ja püüdsime end veenda, et mõistlik oleks tund aega veel magada, aga ajasime end püsti ja läksime kööki kohvi keetma,» sõnas jutuvestja ja kurtis, et täna tuleb juua mustalt, sest piim on tilgastanud. «Üleüldse oleme sellel aastal joonud mustalt: kohvi, teed, tulevikku. Samal ajal oleme ka joonud külmalt: vihma, lubadusi, vahel ka sõnu, mille oleks võinud jätta ütlemata. Oleme joonud soolastki: oma higi, hirmu, Läänemere tuult. Aga mõtleme, et praeguseks aitab sellest kõigest, ja keedame uue tassi. Meile meenub, kuidas esimene aur kohvi kohal mõjub alati nii rahustavalt ja sõõm kuuma jooki teeb toa korraks valgemaks, isegi kui väljas on pime …»