Kaitseminister Pevkur: keelenõude kehtestamine ei vähenda ajateenistuses osalevate noorte arvu

Laats uuris oma kirjalikus pöördumises, kas kaitseministeerium on prognoosinud, kui suur hulk kutsealuseid jääb muudatuse tõttu kaitseväeteenistusest lähiaastatel kõrvale. Pevkur sõnas kirjalikus vastuses, et kaitseressursside amet (KRA) on koostanud prognoosi, mille kohaselt jääks aastas kõrvale umbes 200 sellist kutsealust, kelle keeleoskus ei vasta muudetava seaduse nõuetele.

„Keskpikas perspektiivis on oodata näitaja vähenemist, kuna haridussüsteemi üleminek eestikeelsele õppele hakkab 2030. aastatel avaldama positiivset mõju,“ märkis kaitseminister oma vastuses. Ta lisas, et pikemas vaates prognoosib KRA keelenõude alusel ajateenistusse mittekutsutute osakaalu stabiliseerumist 1,5 protsendi tasemel, võttes arvesse ka seda, et osa noormeestest omandab hariduse erakoolides või välisriikides.

Seejuures küsis Laats, kui palju on viimasel viiel aastal üldse kutsealuseid ajateenistusse kutsutud ning kui paljud neist on reaalselt ajateenistusse asunud. Lisaks uuris ta, kui paljudel neist vajalik keeleoskus puudus ja kui kiirelt nad vajaliku keeletaseme omandasid.

Kaitseminister vastas Laatsile tabeliga, kust nähtub, et 2020. aastal asus ajateenistusse 3462 ajateenijat, kohale ei ilmunud 187 ja keeleõpet vajas 235. Kaks aastat hiljem, 2022. aastal olid need numbrid vastavalt 3342, 229 ja 266. Möödunud aastal asus ajateenistusse 3867 ajateenijat, kohale ei ilmunud 152 ja keeleõpet vajas 392. Viimase viie aasta lõikes on ajateenistusse asunud 17 470 ajateenijat, kellest keeleõpet on vajanud 1325.

Pevkur: vajalik keeleoskus peab olema teenistuse alguses, mitte lõpus

Laats märkis ka, et komisjoni aruteludest jäi segaseks, kuidas täpselt ikkagi ajateenijate keeleoskust kontrollima hakatakse. „Millise meetme või kontrollisüsteemi abil hinnatakse keeleoskuse tegelikku taset. Kas see tuleb vaid automaatselt haridusasutuse andmetest või on võimalik ka läbida eraldi keeleoskust tõendavat testi?“ küsis ta.

„Keeleoskuse olemasolu hinnatakse kutsealuse omandatud hariduse ning eesti keele tasemeeksami tulemuste alusel. KRA ei vii läbi kutsealuste eesti keele oskuse eraldi hindamist,“ vastas Pevkur. „Kutsealusel, kes ei ole omandanud haridust eesti keeles, on võimalik omal algatusel tasuta sooritada eesti keele tasemeeksam.“

Kuna keeleoskuse puudumine ei vabasta noort kaitseväekohustusest, küsis Laats, milline plaan vajaliku keeleoskuseta ajateenijate kaasamiseks ministeeriumil on. „Kas neid suunatakse täiendavasse keeleõppesse? Millised on vastavad ressursid ja ajakava? Kuidas toimub hilisem kutsumine kaitseväkke, kui keeleoskus on paranenud?“ pöördus Laats kaitseministri poole.

Pevkur märkis, et kõigi kaitseväekohuslaste andmeid töödeldakse kaitseväekohuslaste registris, mis vahetab andmeid automaatselt ja regulaarselt teiste riiklike registrite ja andmebaasidega, sh ka hariduse infosüsteemiga. „Juhul kui kutsealune omandab hariduse eesti keeles või sooritab edukalt eesti keele tasemeeksami, kajastub vastav teave kaitseressursside ameti käsutuses olevates andmekogudes ning kutsealune kutsutakse edasiste toimingute läbiviimiseks välja,“ ütles ta.

Seejuures lisas Pevkur, et see, kas ja kuidas liigutakse edasi eesti keele õppega kutsealustele kuniks haridussüsteem läheb üle eestikeelsele õppele, on praegu veel arutamisel.

Laats küsis kaitseministrilt, kas kaitsevägi peab võimalikuks ajateenistuse jooksul keeleõppe pakkumist, tagades, et keelelise baasi puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist. Kaitseminister sõnas oma vastuses, et väljaõpe algab ajateenistuse esimesest päevast, mistõttu ei ole keelenõudele mittevastaval ajateenijal võimalik saada väljaõpet piisavas ja ettenähtud mahus. „Ajateenistuse käigus pakutav piiratud mahus keeleline baasõpe võimaldab omandada esmase suhtlustaseme, kuid teenistuse lõpuks on keele algtaseme saavutamine väljaõppe seisukohast ebapiisav,“ rääkis Pevkur. „Vajalik keeleoskus peab olema olemas teenistuse alguses, mitte selle lõpus. Ebapiisav keeleoskus takistab väljaõppe tõhusat läbiviimist ning mõjutab negatiivselt üksuste lahinguvalmidust ja laiemalt riigi sõjalise kaitse võimet.“

Ajateenistuses osalevate noorte vähenemist ei prognoosita

Laats tõi oma kirjas esile, et seni on ajateenistus olnud muu emakeelega noortele võimalus integreeruda Eesti ühiskonda. Ta küsis, et juhul, kui kaitseminister arvab sama, siis miks soovitakse seda rolli seaduse muutmisega vähendada? „Ajateenistuse eesmärk on tagada väljaõpetatud reservüksuste olemasolu, mida on võimalik kriisiolukorras kiiresti teenistusse kutsuda. Kaitseväe tehnilise taseme tõus eeldab ka väljaõppesüsteemi järjepidevat ajakohastamist,“ alustas Pevkur. Ta märkis, et ühiskonna ootus kaitseväele on riigi sõjalise valmisoleku suurendamine, et olla valmis ohtu viivitamata tõrjuma.

„Eesti keele oskuse parandamine ajateenijate seas on senini olnud eeskätt väljaõppest tulenev vältimatu vajadus, mitte eraldiseisev eesmärk. Kaitsevägi peab keskenduma oma põhifunktsioonile – sõjaväelise väljaõppe andmisele,“ nentis Pevkur. „Samas teenivad ajateenistuses noored eri Eesti piirkondadest ja erinevatest sotsiaalsetest gruppidest ning ajateenistus aitab kaasa nende arusaamade kujunemisele riigist ja kodanikuks olemisest.“ Ta lisas, et positiivset mõju on täheldatud ka varasemalt ning seda võib eeldada ka edaspidi.

Keskerakonna fraktsiooni juht uuris ka seda, milliseks hindab kaitseminister seadusmuudatuse mõju riigi üldisele kaitsevõimele. Pevkur sõnas, et ajateenistuses osalevate noorte arvu vähenemist ei prognoosita. Kaitseväe eesmärk on Pevkuri sõnutsi kaasata ajateenistusse igal aastal ligi 4000 kutsealust. „Lähiaastatel suureneb kutsealuste üldarv ning eesti keele oskuse puudumisest tulenev mõju ajateenistusse kutsumisele on hinnanguliselt marginaalne,“ ütles ta. „Samaaegselt tõhustub sõjaväelise väljaõppe andmine, mis tagab kaitseväe üldise kaitsevalmiduse kasvu.“

Viimaks uuris Laats, kuidas tagatakse seda, et ühiskonnas ei tekiks muudatuste valguses täiendavaid lõhesid ja kogukondade vahelisi pingeid. Pevkur vastas, et kaitsevägi toetub reservväele ja on oma olemuselt rahvavägi, kuhu on vastavalt oma võimetele ja oskustele oodatud kõik kodanikud. „On põhjendatud eeldada, et kodanik, kes on end sidunud riigiga ja on valmis panustama selle kaitsmisse, omab ka riigikeele oskust ning osaleb Eesti keele ja kultuuri hoidmisel,“ lausus ta. „Ei ole alust arvata, et kavandatav muudatus põhjustaks ühiskonnas lõhesid, vastupidi, see toetab eesti keele ja rahvusliku identiteedi kestmist ning tugevdab Eesti riigikaitset.“

President Alar Karis otsustas detsembri algul jätta ajateenijate keelenõuet puudutava seaduse välja kuulutamata. Eelmisel kolmapäeval toimunud istungil otsustas riigikogu, et muudab valitsuse algatatud ja presidendi välja kuulutamata seadust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)