Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul näitab tänavu koostöös Selveri jaeketiga teistkordselt koostatav jõuluindeks, et Eesti majanduses tervikuna on olukord õige pisut paranenud ja inimeste ostujõud kiire hinnatõusu taltumise järel veidikenegi taastumas.
„Kui eelmise aasta pühade eel nentisime, et peamisele jõululaua toidule – verivorst ja praekapsas – taandatud ostujõud oli mitmendat aastat paigalseisus, siis tänavu näeme tagasihoidlikku paranemist. Mullu said Eesti pered kogu riigi keskmise palga saaja oma kättesaadavast summast jõululauale osta kokku 256 nn verivorsti ja praekapsa kombot, siis tänavu on see tõusnud 273ni. Brutopalga tõusust võttis märkimisväärse osa tulumaksu tõus aasta alguses“ rääkis Uusküla.
Jõuluindeksi aluseks on Rakvere Verivorsti (500g) ja purgi Põltsamaa Praekapsa (820g) jaehinna võrdluse suhe keskmisesse netopalka, tuginedes jaeketi Selveri andmetele alates 2014. aastast – võrreldavad on omavahel tooted ja nende kaal koos pakendiga ning jaehind kaupluses ilma kampaaniahindadeta.
Keskmine rõõmustab, piirkondlikkus paneb mõtlema
„Mullu tuli tõdeda, et mitu aastat kestnud majanduse kiratsemine koosmõjus kiire hinnatõusuga on hoidnud jõuluindeksi stabiilselt 250 tasemel, tänavu on see aga pea kuus protsenti kõrgem. Ehkki lihtsustatuna, siis suures plaanis peegeldab jõuluindeks ka meie majanduse üldist seisu – aeglane paranemine,“ selgitas Uusküla. „Samas oleme indeksi absoluutväärtuselt jätkuvalt allpool viimaste aastate tipptaset – 2021. aastal sai keskmise netopalga eest osta 281 jõulukombot.“
Kui Eesti keskmine näitaja annab põhjust mõõdukaks optimismiks, siis maakondade ja linnade lõikes on pilt juba märksa mõtlemapanev.
„Kõige suurem kontrast joonistub välja tõmbekeskuste ning ülejäänud piirkondade vahel. Kui Tallinnas-Harjumaal saab keskmise palga eest Eesti keskmist tähistavast 273 jõulukombost ca 15% ning Tartu linnas 4% toekama pidulaua, siis mujal jääb ostujõud selgelt alla selle,“ ütles Uusküla.
Tallinnas ja Harjumaal on jõuluindeksi väärtus vahemikus 304-319 ning Tartus 284, Tartu maakond oma tasemega 271 on sisuliselt peegeldus Eesti keskmisest. Seevastu Valga-, Võru- ja Saaremaal jääb see alla 225 ning ka teistes maakondades küünib see pigem 230 ligi ja ainsana Järvamaal üle selle taseme.
„Nii, nagu ka statistikaameti palgaandmed, näitab jõuluindeks, et jõululaua rikkus sõltub üha enam sellest, kus inimene elab ja töötab – lihtsustatult öeldes on tallinlase pühadelaud pea 1,5 korda toekam kui valgamaalastel,“ lisas Uusküla.
Jõulutarbimine annab jätkuvalt tuge majandusele
Statistikaameti ja Selveri ning teiste kauplejate andmetele tuginedes jätavad eestlased detsembris kauplustesse ca 10–15% rohkem raha kui aasta keskmistel kuudel. Suurima osa sellest moodustavad toidu- ja joogikaubad, lisaks kasvab hüppeliselt kingitusteks ja nende pakkimiseks sobivate toodete müük.
Uusküla sõnul näitab tänavune jõuluindeks selgelt kahte paralleelset arengut: ühelt poolt on Eesti majandus tervikuna liikumas – küll tasapisi – paremuse poole, teisalt aga jätkuvad suured piirkondlikud erinevused.
„Keskmiselt on eestlasel tänavu jõululaua ümber veidi rohkem rõõmustamist kui mullu. Kuid indeks peegeldab samas väga suuri erinevusi – mõnedes Eesti piirkondades on jõulud selgelt rikkalikumad kui teistes. See, ehkki lihtsustatuna, on kindlasti oluline sõnum ka laiemalt ühiskonna vaates,“ rõhutas Uusküla.
Luminori jõuluindeksi koostamisel on tuginetud maailmas riikide ostujõudu omavahel kõrvutades üldkasutatavale nn Bic Maci indeksile, mis kuvab kõikjal üle ilma tuntud hamburgeri maksumuse ja kohaliku valuuta vahetuskursi suhet USA dollarisse. Eestis on indeksi aluseks kahe kõige jõulusema toiduaine ehk verivorsti ja praekapsa tavahinna ning keskmise netopalga suhte muutumine üle aastate.
* Keskmine netopalk aasta III kvartalis Statistikaameti andmetele tuginedes.
** Aluseks Rakvere Verivorsti (500g) ja Põltsamaa Praekapsa (820g) tavahind Selveri kauplustes detsembris.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (27)