Esimese poolaasta kokkuvõttes on Eesti turismisektor toonud meie riigile eksporditulu miljard eurot, mis tähendab riigile omakorda ligikaudu 200 miljonit eurot maksutulu.

Eesti sammub praegu ühte jalga Baltimaade, Soome ja ka Saksamaaga, kus välisturism pole veel pandeemiaeelsele tasemele taastunud. Siiski paistame silma mitme tugeva näitajaga. Sagedasele koerailmale vaatamata on turisminõudlus Eestis hooajaliselt ühtlasemalt jaotunud kui enamikus Euroopa riikides. Teiseks, erinevalt suuremast osast Euroopa riikidest ületab meil välisturismi maht tugevalt siseturismi, mis on meile ka eluliselt oluline, sest elanikkonna väiksus piirab siseturismi kasvu.

See tähendab, et koostöös Eesti turismiettevõtjatega teenuseid arendades ja sihtkohta turundades oleme suutnud veenda reisihuvilisi, et Eesti on põnev paik, kuhu loodus- ja kultuurihuvidega inimestel tasub tulla kõigil aastaaegadel.

Asendamist ootab veel Vene turu maht

Kui välja arvata Vene turg, oleme välisturistide ööbimistes saavutanud 2019. aasta taseme, mõnel kuul seda ületanud, mõnel paari protsendiga alla jäänud. Kuidas see on õnnestunud? Väetades turismiturunduses seda, mis kasvab.

Koroonaaeg tõi paljudes riikides kaasa lähiturismi plahvatuse. Oleme suutnud seda hoida. Piiranguid kaugemale reisimiseks pole enam ammu, kuid lätlaste reisihuvi meie vastu kasvab maruliselt edasi. Võrreldes 2019. aastaga on lätlaste ööbimiste arv tõusnud lausa 48 protsenti ja mitmes maakonnas koguni rohkem kui kahekordistunud. Ka Leedu turistid käivad nüüd varasemast rohkem Eesti regioonides.

Kõigi lähiturgudega on sama dilemma: ühest küljest on nende külastajad justkui väga kättesaadavad, sest lihtne ja odav on tulla, teisest küljest tuleb kutsujatel selle võrra rohkem pingutada, et naabritel on palju nähtud ja tehtud.

Kasvukõver näitab, et oleme suutnud viimastel aastatel huvi hoidmisel maratoni joosta. Suur osa on selles meie tugevatel rahvusvahelistel sündmustel, kellega koos Eestit välismaal tutvustame. Ainuüksi Piletilevi vahendusel osteti sel suvel Eestis toimunud sündmustele üle 150 000 pileti välismaalt.

Vene turu asenduseks oleme koostöös sektoriga tublisti kasvatanud ka Suurbritannia ja USA külaliste osakaalu. Lennukiga Eestisse tulijad kulutavad kohapeal rohkem, juba kas või põhjusel, et nende reisid kestavad kauem, kui juba kord on kaugelt siia tuldud.

Visit Estonia koostöös Tallinna lennujaamaga on aidanud Eestisse tuua uusi lennuliine, näiteks SwissAiri otselend Zürichist, Eurowings Prahast, Jet2 lennud Manchesterist, Birminghamist ja Edinburghist, Transavia Pariisist ning lisaks hoidnud või kasvatanud paljude olemasolevate otselendude sagedusi (Frankfurt, London, Berliin). Reisijate arv on kasvanud kõigilt nendelt turgudelt.

USA turist kulutab reisi kohta turgudest konkurentsitult kõige rohkem ning oleme nende ööbimiste arvuga möödunud 2019. aasta tasemest, täpsemalt on USA turistide ööbimisi nüüd 14 protsenti enam.

Turismiekspordi ehk Eestisse jäetava tulu osas on USA suisa viiendal kohal. Teeme seal regulaarset tööd eraldi luksusturismi võrgustikes, kus klientideks need, kelle mureks on öelda ainult see vähene aeg, mis neil reisimiseks saadaval, rahas pole küsimus. Riikliku turismiorganisatsioonina saame esindada Eesti kvaliteetset pakkumist võimalikult mitmekesiselt, et ettevõtjad saaksid müüa kallimaid teenuseid jõukamale segmendile.

Praegustele maksujõulistele klientidele turundamise kõrval on sama oluline kasvatada tulevikureisijat. Sõnum jõuab alati paremini kohale, kui sinust räägib peale sinu enda ka keegi teine.

Mitu korda on koostöös Visit Estoniaga Eesti aardeid rahvusvaheliste reisikanalite vaatajatele avanud Briti ajalooprofessor ja rahvusvaheline telestaar Bettany Hughes, laulu- ja tantsupeo ajal pööras Eesti pärandi poole oma kaamera maailmakuulus fotokunstnik Jimmy Nelson.

“Kiirreageerisime koos partneritega, et Eesti jääks miljonitele noortele ülekandes meelde kaasaegse ja lääneliku riigina.”

Kui maailma üks jälgitumaid mõjuisikuid IShowSpeed andis oma Euroopa turneel teada, et on Eesti poole teel, kiirreageerisime koos partneritega, et Eesti jääks miljonitele noortele ülekandes meelde kaasaegse ja lääneliku riigina. See teadmine pole Eestist kaugel sugugi nii endastmõistetav ning lasta omapäi jäetud Speedil öelda miljonite ees kaamerasse: “Eesti on mõttetu ja igav maa,” pole tänapäeva maailma konkurentsitingimustes valik.

Praegu oleme Eesti turundamisel tegemas koostööd maailmakuulsa Soome koomiku Ismoga, et ta viiks Soome, aga ka mujale maailma sõnumit Eesti trumbist, suurepärasest värskest toidust. Kui ka Soome külastajate arvud koostöös regioonidega väljaspool Tallinna taas kasvama saame, ongi senine lagi ehk 2019. aasta välisturismi tase tervikuna ületatud.

Tühi kott ei seisa püsti

Turundada ei saa tühja lubadust, lubaduse taga peab igapäevase tööga hoidma sisu. On hulk välismaiseid reisikorraldajaid, kelle võimuses on lülitada Eesti pakkumisi suurde ärisse ning kes teraselt jälgivad, kuidas Eesti turismimaana areneb. Nad teavad une pealt, kas Eesti on jätkuvalt riigi tasemel Michelini süsteemis ja kas tuleb juurde tunnustatud restorane, et tutvustada Eestit kui sihtkohta, kus eraldi tasub aega võtta heale toidule.

Nad on kursis ka sellega, kuivõrd on arendatud meie äri- ja konverentsiturismi pakkumist, või kuidas tagatud riiklikult tunnustatud jätkusuutlik majandamine kõigile neile turismiettevõtetele, mis tahavad konkurentsis püsida.

Ei piisa, kui ainult mainida Eesti digiarengu kohta, et meil saab elektroonilisel teel esitada nii tuludeklaratsiooni kui ka abielu lahutada. Eesti külalised tahavad meie digiarengut ka vahetult kogeda. See puudutab nii inspiratsiooni saamist visitestonia.com veebilehelt, kuhu tehakse aastas ligikaudu viis miljonit unikaalset külastust, teenuste broneerimist ettevõtete veebilehtedel kui ka hea kliendisuhte hoidmist pärast reisi lõppu.

Meie külaliste soovis Eestisse (tagasi) tulla mängib suurt rolli seegi, kas Eesti paigad teevad omavahel koostööd ja katavad riigi abiga need hallid alad või lüngad külastajateekonnas, mis jäävad eri piirkondade vahele. Seetõttu peab turismiturunduse kõrval sama tugevana seisma arendus: et tunda põhjalikult pakkumist ja aidata kaasa ettevõtete süsteemsete murede lahendamisele.

Eesti turismisektor on korduvalt pidanud alustama peaaegu nullist. Esmalt siis, kui hakati teadlikult arendama turismivaldkonda ja turundust, mille tulemusel jõuti 2019. aasta rekordnäitajateni. Seejärel tuli 2021.–2022. aastal taas otsast alustada. Loodan, et suudame Eesti tuntust ja ööbimiste arvu vaatamata keerulisele globaalsele olukorrale jätkuvalt kasvatada.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismijuhi Anneli Lepa viimane tööpäev selles ametis on 30. septembril.