Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. detsember 2025:
vene pool suurendas tuntavalt pealetungi survet
1. Poole Ukrainani vähemalt ulatuti
2. Krimm.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: Kindralid veensid putinit, et ta võidab peagi sõja.
12. Sõja jätkumist soovivate venelaste osakaal on langenud 25%-ni.
13. venemaa naftatööstus on allahindluste ja hinnalanguse tõttu suures kahjumis.
14. Pentagon teatas, et Hiina on paigutanud Mongoolia piiri lähedale üle 100 mandritevahelise ballistilise raketi.
15. Lühiuudised
205 vene poole rünnakut, aga nii soomuse kui isikkoosseisu kaotused lasevad aimata, et tuntavalt pealetungivate üksuste koosseisud kasvasid. Suur osa soomust kaotati Pokrovskist kirdes ja no pole suuremate soomuskolonnide kasutamine neid edasi aidanud. Tegelikult päev isegi üllatas, sest tõusnud surve ei toonud vene poolele edu ning ei suutnud tuvastada ühtki suuremat edenemist. Enamus peaaegu pooled rünnakut Kostantõnivka ja Pokrovski kandis olidki.
Eile vaid 41 liugpommi läheb vast nii suurema hulga rakettide saatmise kui logistikaprobleemide süüks. Kaudtulelööke suudab juba pikemat aega Ukraina hoida pisugi kontrolli alla ehk siis keskmine kisub sinna 3500-4000 kanti, kui kuu tagasi oli keskmine üle 5 tuhande. Tapjadroone ikka jagus.
Jätkuvalt arvamusel, et putinile on uusaasta kõneks tulemusi vaja. Kas nüüd eilse surve tugevust, aga üle mitme päeva hoida suudetakse, on pigem kahtlane.
1. Täna öösel kestsid õhuhäired üle Ukraina u kuus tundi ja hommikul tuli õhuhäirete laine seoses uute droonide ja rakettide lendudega Ukraina kohal. Odessas vähemalt ühte laeva tabati, on mitmeis paigus hukkunuid jne.
2. Öösel töötas tihedalt vene õhutõrje Krimmis Belbeki lennuvälja kohal plahvatusi kuuldi Sevastoopoli kandist.
venemaa Stavropoli krais Budennovski linnas põleb Stavroleni keemiatehas. Enne seda olid kohalikud näinud lendamas droone. Tehas on juba varasemalt kaks korda tabamusi saanud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
Blogijatelt otse: Pokrovskist kirdes asuva vene mereväe jalaväe pataljoni suuruses mehhaniseeritud rünnakus hüljati või hävitati Fedorivka lähedal vähemalt viisteist sõidukit (blogijad teatavad, et järjest sellest rünnakust videosid lisandub). Venelased ründasid eile Pokrovski lähedal Razine suunas asuvaid mehitamata õhujõudude positsioone 4 tanki, 12 jalaväe lahingumasina ja 5 ATV-ga. vene merejalaväelased üritasid läbimurret teha, kuid nad tõrjuti ja peatati peamiselt suurtükiväe (!) ja mehitamata õhusõidukite paigutatud miinide abil.
Üks video on isegi pisu üle 6 minuti.
Lisaks tuli paar kõlakat, et Ukraina teostas eile mõned vasturünnakud Pokrovski põhja serval. Tulemustest info puudus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Alates oktoobrist, mil USA alustas putini saadiku kirill dmitrijevi dikteerimisel rahulepingu plaani koostamist, on kremli juht ise avalikult kuus korda venelasi rindel valitsevast olukorrast teavitanud, ilmudes kolm korda vormiriietuses. Juba kuu aega on ta koos oma sõjaväeülematega venemaa rahvale ja maailmale halastamatult tõestanud, et armee on vallutanud ja kontrollib Harkivi oblastis asuvat Kupjanski linna. Financial Timesi teatel on putinile esitatud valeteated veennud teda, et ta on sõja võitmas ja seetõttu ei taha ta seda lõpetada. Tema vastumeelsus Donald Trumpi pakutud soodsate tingimustega nõustuda on osaliselt tingitud putinile edastatud ebaõigest teabest, kirjutab ajaleht, viidates lääne luureametnike hinnangutele.
Kahe ametniku sõnul esitavad venemaa sõjaväe- ja luureagentuurid putinile regulaarselt aruandeid, mis paisutavad Ukraina kaotuste arvu, rõhutavad venemaa sõjapidamisressursside ülekaalu ja vähendavad taktikaliste ebaõnnestumiste tähtsust. Kuigi putin kohtub regulaarselt usaldusväärsete usaldusisikutega, kes selgitavad talle, et sõda koormab majandust üha enam, paneb sõjaväeraportites maalitud optimistlik pilt teda siiski uskuma, et ta suudab sõja võita, lisasid FT allikad.
Valed tulevad väga altpoolt, sest keegi ei taha saada ebaõnnestumiste eest karistada, märgib Ivan Filippov, Z-sõja korrespondentide spetsialist, kes väsimatult kurdavad sõjaväejuhtide ebatäpsete raportite üle. Kellegi raportid ei ole kinnitatud, juhib Filippov tähelepanu: Kui maapealne teatab, et näiteks Kupjansk on vallutatud, siis kõrgemad võimud seda teavet ei kontrolli. Miks? Kui ülem osutub valetajaks, karistatakse kõiki, mis tähendab, et parem on mitte riskida ja teatada edust järgmisele tasemele ning saada edutamine, medal või “mees” või venemaa kangelase tiitel. Just see juhtus Kupjanski puhul. 9. detsembril omistati Zapadi väegrupi ülemjuhatajale kindralpolkovnik sergei kuzovlevile vabastamise eest venemaa Föderatsiooni kangelase tiitel. Kolm päeva hiljem saabus Kupjanskisse Volodõmõr Zelenski ja filmis selle äärelinnas video. Samal ajal teatas Ukraina OSINT-projekt DeepState suurema osa linna vabastamisest.
DeepState’i kaardi kohaselt olid vene väed peaaegu täielikult ümber piiratud. Kuid Moskva väitis jätkuvalt, et Kupjansk on vallutatud. Kaitseminister andrei belousov teatas sellest putinile. Seejärel kinnitas ta vaatajatele seda 19. detsembril otseülekande ajal, lisades, et Kupjanski piirkonnas on ümber piiratud 3500 Ukraina sõdurit ja tema hinnangul pole neil praktiliselt mingit võimalust. vene kindralid on taas saatnud sõdurid gaasitorusse Kupjanski tagasi vallutamiseks. Filippovi sõnul ei kinnita 20. detsembri hommiku seisuga ükski mainekas Z-kanal putini avaldusi: kõik teatavad, et Kupjanskis jätkuvad ägedad lahingud.
Sellel süsteemis enesekindlal desinformatsioonitsüklil on otsesed operatiivsed tagajärjed, ütleb Chatham House’i venemaa ekspert Keir Giles. Tema sõnu kinnitab tõhusalt Z-kanal Rybar: „Olukord Kupjanski sektoris on järjekordne selge näide probleemidest, mis võivad tuleneda edusammude liialdamisest. Ja selle lähenemise hind „laenatud“ külade puhul on alati sõdurite elud.” See lugu ei ole erand, vaid norm, lisab Filippov: „Selles mõttes ei erine see [Kupjansk] kümnetest, kui mitte sadadest teistest olukordadest, kus putinile teatati rajoonikeskuste, külade või väikelinnade vallutamisest, mis ei olnud teate ajal venemaa sõjaväe kontrolli all.”
putin on pikendanud tähtaega oma lõppeesmärgi saavutamiseks – Ukraina allutamiseks poliitiliste või sõjaliste vahenditega, ütles sõjandusekspert Dara Massicot, Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadur, FT-le. Ta ei ole eriti mures venemaa armee juba kantud uskumatute kaotuste ega kogu Donbassi vallutamiseks vajalike kaotuste pärast, lisas ta: „Ta on kindel, et tema grandioossete plaanide selles etapis vallutavad nad lõpuks ka ülejäänud Donetski oblasti.” Teine Z-kirjanik ja sõjaväevabatahtlik Roman Saponkov naljatab: Ainus väljapääs ummikseisust on Telegrami keelustamine. Seejärel, vastavalt presidendile saadetud teadetele ja Maxis avaldatud väljaannetele, ületavad edasijõudnud ja pühendunud ülemad veebruari alguseks Dnepri.
12. Nende venelaste osakaal, kes usuvad, et sõda Ukrainas peaks jätkuma, langes detsembris 25%-ni. Samal ajal pooldab kaks kolmandikku vastanutest Levada keskuse detsembrikuu küsitluse kohaselt rahukõnelusi. Uuringu kohaselt ütles 66% vastanutest detsembris, et venemaa peaks nüüd liikuma rahukõneluste juurde. Võrreldes oktoobriga suurenes see näitaja 4 protsendipunkti võrra ja saavutas augustis registreeritud tipptaseme. Seevastu nende osakaal, kes toetavad vaenutegevuse jätkumist, langes 5 protsendipunkti võrra, saavutades madalaima taseme alates uuringu algusest.
Rahukõneluste toetamine on levinum naiste, alla 40-aastaste vastajate, maapiirkondade elanike, nende seas, kes usuvad, et riik on teel valele teele, nende seas, kes ei kiida heaks putini tegevust presidendina, ja nende seas, kes usaldavad sotsiaalmeediat teabeallikana. Sõja jätkamist toetavad tõenäolisemalt mehed, üle 55-aastased inimesed, Moskva elanikud, vastajad, kes usuvad, et asjad liiguvad riigis õiges suunas, need, kes kiidavad putini tegevust heaks, ja need, kes toetuvad peamiselt televisioonile.
Huvi Ukraina arengute vastu püsis detsembris suhteliselt stabiilsena. 49 protsenti vastanutest jälgis olukorda väga või üsna tähelepanelikult, 33% pööras vähe või üldse mitte tähelepanu ja veel 18% ei jälginud seda üldse, mis on 8 protsendipunkti võrra rohkem kui 2025. aasta mai. Suurem tähelepanu oli iseloomulik meestele, vanematele inimestele, väikelinnade elanikele, putini toetajatele ja neile, kelle jaoks on peamine teabeallikas televisioon. Naised, alla 25-aastased noored, moskvalased ja vastajad, kes ei kiida putini tegevust heaks ja toetuvad peamiselt Telegrami kanalitele, jälgisid sündmusi harvemini.
Pooled vastanutest (51%) ei usu, et Washingtoni katsed vahendada venemaa ja Ukraina vahelist rahulepingut on edukad. 28 protsenti vastanutest oli vastupidisel arvamusel. Ameerika pingutuste edusse usuvad tõenäolisemalt nooremad vastajad ja keskmise suurusega linnade elanikud, samuti need, kes usuvad, et asjad riigis liiguvad õiges suunas. Skeptitsismi rahulepingu väljavaadete suhtes väljendavad sagedamini vanemad inimesed, Moskva elanikud ja need, kes hindavad olukorda riigis negatiivselt. Levada keskuse üleriigiline uuring viidi läbi 11.–19. detsembrini 2025 linna- ja maapiirkondade elanike representatiivse valimi seas. Uuringus osales 1618 inimest vanuses 18 aastat ja vanemad 137 asustatud piirkonnast 50 venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvas üksuses.
13. venemaa naftahindade järsk langus pärast USA sanktsioone Rosnefti ja Lukoili vastu on tabanud naftaettevõtteid, kelle kasum on sel aastal juba kahe- kuni kolmekordselt langenud. Uurali praeguse hinnaga on naftatootjatel raskusi mitme leiukoha kapitalikulude katmisega, ütlesid kaks tootvate ettevõtete allikat Reutersile. Arguse andmetel müüdi venemaa peamist eksporditavat naftat eelmisel nädalal välismaal hinnaga 34–36 dollarit barreli kohta – madalaim hind pärast pandeemiat –, samas kui allahindlused ulatusid 23–25 dollarini barreli kohta, mis on kõrgeim hind pärast sõja algust. Mõnede Hiina rafineerimistehastesse suunduvate saadetiste puhul ulatusid allahindlused 35 dollarini, teatasid Reutersi allikad.
Reutersi intervjueeritud eksperthinnangute kohaselt on Uralsi umbes 40 dollari suurune hind barreli kohta vaevu piisav, et katta nafta puurkaevudest kaevandamise ja sadamasse transportimise kulusid. „Maksude suurust võib hinnata 65%-ks, mis annab järele 14 dollarit, mis katab kergesti 3–4 dollarit puuraugu kohta ja 5–7 dollarit nafta transpordi eest. Kas kapitalikulud on võimalik katta, on küsitav, kuid ajastuse osas saab kapitalikulude puhul samuti rakendada paindlikkust,” selgitab BCS-i analüütik Kirill Bahtin. Mõned leiukohad kaugetes piirkondades, kus nafta tootmine on kallis, võivad isegi kahjumlikuks muutuda. „Volga piirkonna ja Lääne-Siberi küpsed leiukohad, millel on madalad tegevuskulud, suured varud ja torujuhtmete lähedus,” märgib Energia- ja Rahandusinstituudi analüütik Maksim Ševõrenkov.
„Naftatootmistööstus libiseb kriisi ja viimased sanktsioonid kiirendavad seda protsessi,” ütleb Craig Kennedy, Bank of America endine asepresident ja nüüd Harvardi Davise venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ekspert. Sanktsioonidega naftale pole palju ostjaid, selgitab ta: „Kui vaadata numbreid, siis 1,6–2,8 miljonit barrelit päevas jääb ilma kindla nõudluseta. Ja nüüd kuhjuvad merel suured müümata nafta kogused.” Bahtini sõnul kompenseerivad head rafineerimismarginaalid madalate toorainehindade ja kõrgete naftatoodete hindade tingimustes osaliselt venemaa ettevõtete keerulist tootmisolukorda.
Samas märgib ta, et naftaettevõtete finantstulemused on juba halvenenud. Rosnefti puhaskasum jaanuari-septembri perioodil langes kolm korda, Gazprom Nefti oma aga 38%. Lukoil kaotas aasta esimesel poolel poole oma kasumist ja pärast Donald Trumpi sanktsioone võib see kaotada umbes 20 miljardi dollari väärtuses välisvarasid. „Me näeme naftaettevõtete finantstulemuste halvenemist aasta teisel poolel võrreldes selle aasta esimese poolega. Ja 2026. aastaks, võrreldes 2025. aastaga, ei näe me samuti finantsnäitajate paranemist,” märgib Bahtin.
Renaissance Capitali prognooside kohaselt on naftaettevõtete dividendimaksed sel aastal viimase viie aasta madalaimad. Reutersi arvutuste kohaselt on nafta- ja gaasieelarve tulud langenud 2020. aasta tasemele – detsembris moodustavad need vaid 410 miljardit rubla, mis on 49% vähem kui eelmise aasta samal kuul. Renaissance Capitali analüütiku Mark Šumilovi sõnul võivad venemaa nafta allahindlused püsida üsna kõrged veel mitu kuud, kuid pikas perspektiivis naasevad need tõenäoliselt 10–12 dollarini Uurali barreli kohta. Madalate naftahindade ja võimaliku negatiivse rahavoo tõttu ei ole mõned ettevõtted BCS-i Bahtini sõnul valmis OPEC+ lepingu alusel tootmist suurendama.
14. Hiina on paigutanud Mongoolia piiri lähedal asuvatesse kolme šahtidega varustatud polügoonile üle 100 mandritevahelise ballistilise raketi ning pole näidanud üles huvi relvastuskontrolli läbirääkimiste vastu, selgub Reutersi poolt nähtud Pentagoni raporti mustandist. Dokumendis rõhutatakse, et Peking laiendab ja moderniseerib oma tuumaarsenali kiiremini kui ükski teine tuumariik. Aruandes märgitakse, et kõnealused raketid on DF-31 tahkekütuselised mandritevahelised ballistilised raketid, mis on paigutatud Põhja-Hiinas asuvatesse šahtidesse.
Pentagon avalikustas varem nende šahtide olemasolu, kuid ei avaldanud, kui palju rakette neisse laaditi. Dokumendi mustandis ei täpsustata rakettide potentsiaalseid sihtmärke. USA ametnikud rõhutasid Reutersiga peetud vestluses, et raporti sisu vaadatakse enne selle ametlikku esitamist Kongressile läbi. Raporti mustandis on ka märgitud, et hoolimata võimalike tuumarelvavabaks muutmise algatuste aruteludest ei ole Peking näidanud üles valmisolekut sellistes protsessides osaleda. Eelmisel kuul mainis USA president Donald Trump võimalust teha Hiina ja venemaaga koostööd tuumarelvavabaks muutmise plaani koostamisel. Pentagoni hinnangul pole Washington aga Hiina juhtidelt selliste läbirääkimiste vastu huvi näinud. „Me ei näe jätkuvalt Pekingi poolt valmisolekut võtta sarnaseid meetmeid või osaleda ulatuslikumates relvastuskontrolli aruteludes,” märgitakse aruandes.
Pentagoni andmetel oli Hiina tuumalõhkepeade varu 2024. aastal veidi üle 600, mis aruande kohaselt peegeldab aeglasemat tootmistempot võrreldes eelmiste aastatega. Aruandes rõhutatakse aga, et riigi tuumaenergia laienemine jätkub ning Peking plaanib suurendada oma tuumalõhkepeade arvu 2030. aastaks üle 1000. Aruandes on eraldi osa pühendatud Taiwanile. Pentagon kinnitab, et Hiina loodab olla 2027. aasta lõpuks valmis võidukaks sõjaks saare vastu. Dokumendis märgitakse, et Peking, kes peab demokraatlikult valitsetud Taiwani oma territooriumiks, pole kunagi loobunud jõu kasutamisest selle taasühendamiseks. USA kaitseministeeriumi andmetel täpsustab Hiina saare vallutamise stsenaariume toore jõuga, sealhulgas võimalust käivitada rünnakuid 1500–2000 meremiili kauguselt ehk umbes 2800–3700 kilomeetri kauguselt oma territooriumilt.
Aruandes rõhutatakse, et kui selliseid rünnakuid tehtaks piisavas arvus, võiksid need tõsiselt õõnestada ja destabiliseerida USA kohalolekut Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna konfliktitsoonis. Nagu Reuters märgib, avaldati aruanne vähem kui kaks kuud enne 2010. aasta strateegiliste ründerelvade edasise vähendamise ja piiramise meetmete lepingu – viimase aktiivse venemaa-Ameerika kokkuleppe selles valdkonnas – kehtivusaja lõppu. Dokument piirab mõlema poole poolt kuni 1550 strateegilise tuumalõhkepea paigutamist 700 transpordivahendile. Vastuseks Pentagoni järeldustele teatas Hiina, et järgib „tuumaenergia kaitse strateegiat“ ja poliitikat, kus tuumarelvi ei kasutata esimesena. Peking lükkas teated sõjalise vägede koondumisest tagasi, nimetades neid katseteks Hiinat halvustada ja mustata ning rahvusvahelist üldsust tahtlikult eksitada.
15. Lühiuudised
16. detsembril Ukraina endise peaprokuröri Svjatoslav Piskuni Prantsuse villas toimunud läbiotsimise käigus konfiskeerisid korrakaitsjad 90 000 eurot, kolm kilogrammi kulda ja 18 premium-brändi käekella väärtusega üle miljoni euro. Allikas: ZN.UA. Väljaande andmetel ei esitanud Piskun väidetavalt dokumente, mis kinnitaksid sularaha päritolu, kuldkangide ostmist ega kallite kellade Prantsusmaale importimise seaduslikkust. Sel põhjusel pidas Prantsuse politsei ta ZN.UA allika sõnul kinni. Artiklis öeldakse ka, et Prantsusmaa on algatanud rahapesu kahtlusega juhtumi ja kaalub kahtlustusteate väljastamist. Samal ajal on Piskun endise peaprokuröri saatjaskonna teabe kohaselt, millele väljaanne viitas, vabastatud, kuid uurimine on pooleli. 16. detsembril viis Prantsuse Riiklik Juurdlusbüroo läbiotsimised endise Ukraina peaprokuröri Svjatoslav Piskuni kodus seoses oligarhi Igor Kolomoiski uurimisega, keda kahtlustatakse advokaat Serhi Karpenko mõrvakatse korraldamises 2003. aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal