Balti süsteemihaldurid otsustasid, et elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks jääb tuleval aastal Eesti-Läti elektriühenduse ülekandevõimsuseks vähem kui 1000 megavatti. Elektritootjate jaoks oli otsus ootamatu ning see pärsib nende võimalusi elektrit rohkem toota ja müüa.
Kolme Balti riigi elektrisüsteemihaldurid tegid uued elektrisüsteemi stabiilsuse arvutused, mille tagajärjel otsustati muuta ülekandevõimsuseid. Eesti ja Läti vahelistele ühendustele tähendab see seda, et alates algava aasta 1. jaanuarist on ülekandevõimsus Eestist Lätti 1447 megavati asemel 922 megavatti ning Lätist Eestisse 1259 megavati asemel 1272 megavatti.
Eestis süsteemihaldurist Eleringist öeldi ERR-ile, et tegu on maksimaalse võimaliku ülekandevõimsusega ning tegelik ülekandevõimsus selgub pidevalt teostatavate ülekandevõimsuste arvutuste tulemusena. Näiteks praegu toimuvad tööd seoses Kiisa-Paide liini rekonstrueerimisega ning ka sellel on mõju riikidevahelisele ülekandevõimsusele. Osa ülekandevõimsustest on aga vajalikud, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus.
Kuivõrd elektri ülekandevõimsuste maht muutub üsna pidevalt, siis selle mõju elektri börsihinnale on Eleringi hinnangul sarnane ehk suurema mõjuga tegurid, mis elektri hinda üles või alla viivad, on seotud taastuvenergia toodanguga siinses regioonis.
Eesti elektritootjatele oli väiksem ülekandevõimsus ootamatu
Eesti-Läti ülekandevõimsuse vähendamise otsuse tegi Elering elektrisüsteemi stabiilsuse kaalutlusel ning elektritootjate-müüjate ehk turuosalistega seda ei arutatud. Seega tuli otsus, et suunaga Lätti on 1. jaanuarist ülekandevõimsus 922 megavatti, turuosalistele ootamatult, ütles ERR-ile Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi.
“Seni on turuosalised lähtunud eeldusest, et pärast sünkroniseerimisega seotud elektrivõrgu rekonstrueerimist ja arendustööde lõpuleviimist suureneb turu kaudu kasutatav ülekandevõimsus Eestist Lätti täies mahus ehk kuni 1400 megavatini. Seetõttu oli info ülekandevõimsuste piiramise kohta 2026. aastaks ootamatu,” ütles Hõbejõgi.
Praktikas tähendab piiratud ülekandevõimsus seda, et olukordades, kus Lätis ja Leedus on elektrihind Eesti omast kõrgem, puudub Eesti elektritootjatel võimalus tootmist suurendada ja eksporti kasvatada, nentis Hõbejõgi. Läti-Leedu jaoks on see samamoodi halb, sest põhja poolt ei tule siis odavamat elektrit.
Elektrihinna jaoks Eestis on sel aga vastupidine efekt: ülekandevõimsuste piirangute tõttu püsib Eesti elektrihind sageli Läti ja Leedu hinnatasemest madalam ning näiteks tänavu on elektri keskmine hind Eestis olnud ligikaudu viis eurot megavatt-tunni kohta soodsam kui Lätis, märkis Hõbejõgi.
“Samal ajal sunnib madalam hind ka teatud perioodidel taastuvenergia tootmist piirama, kuna elektrihind langeb nulli lähedale ning ei kata elektri tootmise ja võrku müümisega seotud kulusid,” lisas ta.
Eestist Lätti suunduva elektriühenduse installeeritud ülekandevõimsus on 1400 megavatti, kuid tegelik kasutatav võimsus on nii sel aastal kui ka prognooside järgi järgmisel aastal vahemikus 800 kuni 900 megavatti. Hõbejõgi märkis, et sellest omakorda reserveeritakse tavapäraselt 200–300 megavatti reservturgude tarbeks.
“Selle tulemusel on regionaalsel hulgielektriturul Eestist Lätti ülekantav maksimaalne elektrimaht reeglina piiratud vaid 600–700 megavatini,” ütles ta.
Eesti ja Läti vahel on praegu kolm elektriühendust ning plaanimisjärgus on neljas ühendus. Läti elektrisüsteemiga ühendab Eestit kolm 330-kilovoldist liini — Tartu-Valmiera õhuliin, Tsirguliina-Valmiera õhuliin ja 2021. aastal valminud kolmas ühendus, mille moodustavad Eesti territooriumil Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ning Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini.
Lätist Leetu saab 1. jaanuarist ülekandevõimsus olema 1272 megavatti (seni 1201) ning Leedust Lätti 1272 megavatti (1334).