Riik soovib võrdõigusvoliniku tööpõldu laiendada, et tõhustada inimeste kaitset diskrimineerimise vastu. Erinevate osapoolte hinnangul on plaan hea, aga mure on selles, et puudub rahaline kate.
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu on kooskõlastusringil saanud palju tagasisidet. Kuigi erinevate osapoolte hinnangul on hea, et Euroopa direktiivi kohaldamisega seoses on töö käsile võetud, siis nähakse ka palju murekohti.
Võrdõigusvolinik Christian Veske tõi näiteks välja selle, et ülesandeid tuleb juurde, aga rahalist katet sellele ei ole.
“Uute ülesannete lisandumisel peab tulema ka finantseerimine, et muidu ei ole neid ülesandeid võimalik täita. Seda enam, et need ülesanded, mis läbi selle eelnõuga tulevad, on oma sisult sellised, mis nõuavad täiesti uusi kompetentse. Volinikukantselei saab õiguse esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada vaidlusi poolte kokkuleppel siduva arvamusega. Need on kõik uued kompetentsid, mida on vaja luua alles meie kantseleisse.”
Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse esinaine Reet Laja nõustus rahamurega, kuid rõõmustas näiteks põimdiskrimineerimise mõiste seadusesse jõudmise üle.
“See tähendab, et saaks võtta arvesse, kui inimest diskrimineeritakse mitme tunnuse alusel samaaegselt. Et ta näiteks on mingist teisest rahvusest ja näiteks naine ja puuetega naine või ka mees, ega vahet ei ole. Nii et seda põimdiskrimineerimist siiani meie seadusandluses ei ole võimalik olnud piisavalt käsitleda.”
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul tuleks eelnõu mõjuanalüüsi täiendada ja anda realistlik hinnang ettevõtjatele kaasnevatele kuludele ning halduskoormusele. Teine mõttekoht, mille ta välja tõi, puudutab volinikule täiendavate uurimisõiguste andmist.
“Kõik me saame aru, et volinikul peab olema teatud mahus õigus kontrollida temale teatavaks saanud infot või kaebuseid ja neid menetleda. Aga kui need õigused eelnõu kohaselt lähevad juba sisuliselt uurimispädevuseks, mis on kas politseil või uurimisorganitel, siis meie vaatest see nõuaks täiendavat analüüsi nii õigusselguse mõttes kui ka olla põhiseaduslikkuse aspektist lähtuvalt.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar ütles, et rahalisest kattest hakatakse rääkima riigieelarve strateegia protsessis ja võimalikud on veel teisedki variandid.
“Näiteks ministeeriumi enda eelarvest anda volinikule või aastate jooksul on volinik taotlenud raha erinevatest Euroopa Liidu või näiteks Norra fondidest, et oma tegevusi veelgi laiapõhjalisemalt ellu viia. Erinevaid alternatiive on.”
Kooskõlastusringilt saadud tagasisidet hakkab ministeerium analüüsima uuel aastal.