Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt sisenes droon ilmselt Venemaa õhuruumist Läti õhuruumi ning liikus sirgjoonelisel kursil, kuni sisenes 24. augusti varahommikul kella 4.45 paiku Eesti õhuruumi. Ekspertiisis leiti drooni osadelt ründedroonides kasutatava lõhkeaine jääke. Kogutud tõendid viitavad, et tegemist oli Ukraina päritolu drooniga. Need asjaolud oli võimalik menetlustoimingutega välja selgitada.
Menetluse käigus ei olnud võimalik välja selgitada drooni teekonna täpset kulgemist ning kelle tegevuse tulemusel droon Eesti Vabariigi territooriumile sattus. Uurimises ei ilmnenud ühtegi viidet, et droon oleks Eesti territooriumile juhitud sihilikult või et Eesti oleks olnud sihtmärk.
«Kogutud tõendid viitavad, et droon jõudis Läti kaudu Eestisse Venemaalt, mistõttu eeldaks edasine tõendite kogumine õigusabitaotluse tegemist Venemaale. Kuna Venemaaga rahvusvaheline õigusalane koostöö ei toimi, ei ole praegu võimalik koguda rohkem infot kuriteos vastutava isiku tuvastamiseks. Sellises olukorras tuleb kriminaalmenetluse seadustiku järgi menetlus lõpetada. Kui aga peaks ilmnema uusi tõendeid, mis võimaldaksid juhtumit edasi uurida, saab menetlust uuendada ja jätkata,» ütles riigiprokurör Triinu Olev-Aas.
«Elame sõjas oleva agressorriigi kõrval. Ei saa välistada, et selliseid juhtumeid kogeme veel. Tänan neid inimesi, kes teavitasid õiguskaitseasutusi ning järgisid päästeameti juhised drooni leidmisel. Samuti tänu neile inimestele, kes jagasid meiega oma salvestisi drooni lendamise helidest ja plahvatuse momendist,» märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Andres Ratassepp.