Lastekirjandusel on väga palju erinevaid ülesandeid, mis esinevad kirjandusteostes omavahel põimunult. Läbi aegade on lastekirjandust nähtud hea kasvatusvahendina, mis teeb lastele selgeks, kuidas peab ja mida ei tohi. Peale käitumisjuhiste ja teadmiste jagamise kujundab aga lastekirjandus ka väärtushinnanguid, aitab lapsel mitmesugustes olukordades toime tulla, ärgitab kujutlusvõimet, pakub meelelahutust ja emotsionaalset tuge.
Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud rääkima lastekirjandusest kui tõhusast sotsialiseerijast. Nimelt näitab mitu uuringut, et lapsel, kes loeb, on parem sõnavara, ta suudab end paremini väljendada, seetõttu on tal rohkem sõpru, tema koostööoskused on paremad ning ta suudab paremini teiste tundeid mõista. Samuti on nüüdisajal varasemast rohkem rõhutatud kirjanduse rolli vaimse tervise hoidjana. Aitab ju (laste)kirjandus hetkeks oma igapäevaelu-karussellist maha hüpata, probleemid tagaplaanile jätta ja tähelepanu kellelegi teisele suunata. Niimoodi saab elutempot aeglustada, näha, et probleemidele saab läheneda ka teise nurga alt. Selleks aga, et oskaksime raskuste tekkimisel selle vahendi ehk raamatu poole pöörduda, on väga oluline lugemisharjumus ja raamatuarmastus juba noores eas lastesse sisse kasvatada.
Jaanika Palm, «Meie laste jõulujutud». Foto: Raamat
Varem olete koostanud lastejuttude kogumikud «Meie laste unejutud», «Meie laste loomajutud» ja «Meie laste muinasjutud», mis on üles ehitatud samal põhimõttel nagu uus raamat – läbilõikena kümnenditest, mil jutud ilmusid. Miks just nii?
Juba esimesest, unejuttude raamatust oli selge, et tahan esitada need lood just nii. Üks põhjus oli asjaolu, et tavaliselt niimoodi ei tehta ja jutud esitatakse pigem temaatiliselt või autorite kaupa. Mulle aga pakkus just põnevust see, millised lood olid kättesaadavad näiteks 1930ndate või 1960ndate lastele, kuidas need lood laste maailmapilti kujundasid. Kirjandus on ju lisaks kirjaniku omapära väljendusele ka peegeldus sellest ajast, milles see sünnib. Nii leiamegi nendest juttudest teavet ka selle kohta, kuidas lapsed mingil ajal elasid, kuidas neid kasvatati, millised olid mänguasjad ja laste omavahelised suhted ning muudki. Olen tahtnud oma kogumikega näidata, et kuigi olud on eri aegadel muutunud, siis sellest hoolimata on jäänud mõnedki asjad jäänud samaks – sõprus, armastus, ühtehoidmine on olulised igal ajal.