Praegust tehnoloogiasektori rallit jälgides küsitakse üha sagedamini, kas kordumas on 2000. aasta dotcom-mull. Aktsiahinnad on tõepoolest rekordkõrged ning USA ettevõtete puhul tuleb ühe kasumiühiku eest maksta ajalooliselt väga kõrget hinda. Samas ei tohiks unustada, kuidas me siia jõudnud oleme.
Kui asetada samale graafikule USA suurimatest tehnoloogiaettevõtetest koosneva nn Magnificent 7 hinnaindeks ja nende ettevõtete kasumid, on näha, et alates 2018. aastast on need liikunud peaaegu ideaalses sünkroonis. See ei ole juhuslik kokkusattumus: ka genereeritud rahavood järgivad sama mustrit. Seega ei ole hinnatõus toimunud pelgalt ootuste või spekulatsiooni toel, vaid seda on toetanud reaalne kasvudünaamika.
Investorites tekitab aga küsimusi see, kuidas on need muljetavaldavad kasuminumbrid viimastel aastatel saavutatud. Suur osa tuludest pärineb tehnoloogiasektori sisesest ringlusest, kui ettevõtted müüvad üksteisele kiipe ja pilveteenuseid, et rajada AI-infrastruktuuri, mille tegelikku rahalist tasuvust oodatakse alles tulevikus.
Kas tegu on ikkagi hea investeeringuga?
Kui vaadata USA viit suurt nn hüperskaleerijat (hyperscaler) – Oracle’it, Metat, Google’it, Amazoni ja Microsofti –, siis on nende kapitalikulutused (CAPEX) viimase viie aasta jooksul mitmekordistunud. 2020. aasta keskpaigas ületas nende koond-CAPEX esmakordselt 25 miljardit dollarit kvartalis. Prognooside kohaselt võib see näitaja 2026. aasta lõpuks ulatuda juba ligi 150 miljardi dollarini kvartalis.
Majanduse vaatepunktist on see positiivne areng, kuna investeeringud on üks olulisemaid majanduskasvu allikaid. Samas tekib õigustatud küsimus: kui mõttekad ja jätkusuutlikud need investeeringud tegelikult on?
Heaks näiteks on Hiinas loodud keelemudel DeepSeek V3.2, mis saavutas kvaliteeditestides võrreldava tulemuse GPT o3-pro mudeliga, kuid mille arendamiseks kulus ligikaudu 90% vähem kapitali. Selline areng on tihendanud konkurentsi ning sundinud USA tehnoloogiahiide oma mudelite piirkulusid drastiliselt vähendama. Kui tegemist poleks tulevikutehnoloogia vaieldamatute eestvedajatega, suhtuksid investorid sellisesse surveolukorda tõenäoliselt palju kriitilisemalt.
Fookus nihkub kasutajatele
On selge, et tehisintellekt muutub majanduse jaoks üha olulisemaks. Küll aga satuvad selle otsesed pakkujad üha suurema marginaalisurve alla. Kui tehnoloogia arendajad ei suuda oma investeeringuid piisavalt kõrgete kasumitega tasustada, kerkib paratamatult küsimus: kes sellest kõigest lõpuks võidab?
Ajalugu pakub sellele mitu vastust. Sageli on suured infrastruktuuribuumid toonud kaasa küll tohutuid investeeringuid, kuid suurimateks võitjateks on osutunud need, kes on suutnud uut keskkonda oskuslikult oma äris rakendada. Nii USA raudteebuumi ajal kui ka dotcom-mulli järel olid edukaimad mitte infrastruktuuri rajajad ise, vaid ettevõtted, kes kasutasid loodud võimalusi nutikalt ära.
Investorite hoiak on muutumas
Kui 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses premeerisid investorid eelkõige ettevõtteid, kes kulutasid kõige agressiivsemalt AI arendusele, siis nüüd oodatakse konkreetseid tulemusi ja reaalseid tulusid. Seni, kuni neid selgelt näha ei ole, püsib ka skepsis.
Oracle’i näitel võib isegi täheldada vastupidist trendi: mida rohkem teatab ettevõte uutest AI-ga seotud investeeringutest, seda negatiivsemalt turg sellele reageerib. Aktsia on tipust kukkunud 40%. Praegu on see siiski pigem erandlik juhtum. Tehnoloogiahiidudel on aastate jooksul kujunenud tugev rahaline puhver, kõrged kasumimarginaalid ning suhteliselt madal sõltuvus laenurahast võrreldes nende jooksva rahavooga.
Märksõna on kohanemisvõime
Hoolimata kõrgetest valuatsioonidest ei ole põhjust tehnoloogiasektorit veel maha kanda. Suur rahaline puhver, tehnoloogiline eestvedamine ja jätkuvalt tugev kasumlikkus annavad neile ettevõtetele selge eelise. Kuigi AI-infrastruktuuri rajamine ei pruugi olla see tegur, mis neid ka tulevikus konkurentidest eristab, on nad ajalooliselt näidanud üles märkimisväärset kohanemisvõimet.
Heaks mõtteharjutuseks on küsida: kas Amazon oleks täna ligi 2,5 triljoni dollari suuruse turuväärtusega ettevõte ja 30-kordse hinna-kasumi suhtarvuga aktsia, kui see oleks jäänud pelgalt veebipõhiseks raamatupoeks? Tõenäoliselt mitte. Just see võime ajas muutuda ja uusi ärimudeleid omaks võtta ongi põhjus, miks tehnoloogiasektorit ei tasu veel maha kanda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare