Jõulunädalal toob ETV vaatajateni erilised pühadepostkaardid kümne Eesti kunstniku ja käsitöömeistri jõulukuusest. Iga kuusk jutustab oma loo loodusest ja valgusest, meisterlikkusest ja taaskasutusest ning pühadega kaasnevast rõõmust ja rahust.
Läbi pühade tuletavad väikesed kunstiteosed meelde, et jõulud sünnivad tähelepanust, loovusest ja koosolemisest. ETV jõulukaardid on kummardus Eesti loojatele ja kutse hetkeks aeg maha võtta ning lasta pühade meeleolul end kanda.
Kunstnik Kerttu Siplane, jõulukroon “Kuusk”
Õhuline jõulukroon on loodud talvise pööripäeva ja valguse tagasituleku tähistamiseks. Pilliroost ja kasutatud paberimassist okste ja lumehelvestega kroon loob peene varjudemängu, mida rikastab mica kuldne helk. Rahulikku ja pidulikku meeleolu loov rookroon sümboliseerib head õnne ja kaitset.
Metallikunstnik Nils Hint “Harilik kuusk (Picea abies)”
Kuigi tegu on kunstkuusega, otsib sepp Nils Hint oma töös just ehtsust. Kuivõrd kaubanduses müüdavad täiuslikult pügatud jõulupuud mõjuvad ebaloomulikult korrapäraste ja külmadena, on looduses kasvanud kuusk veidi kõver ja lapergune – inimlik ja äratuntav. Kaunis ebatäiuslikkuses tunneb autor ära ka iseenda.
Ehtekunstnik Jaan Pärn “Hõbekuusk”
Ehtekunstnik Jaan Pärna metallist kõrvarõngas on omanäoline hooajaline vigur. Metallile lisatud hematiidist tüvi muudab töö elavamaks ning näitab, kuidas ka külm materjal võib pühade ajal soojust kanda. Selline kuusk võib ehtida nii jõulupuud kui ka inimest.
Nahakunstnikud Maarja Undusk ja Pille Kivihall “Ohkuusepuu”
Nahakunstnike jõulutervitus on kui killuke jõuluvalgust aastalõpu pimedusse.
Vanale raudstatiivile ehitatud kuusk on valminud keevasse vette pandud nahajääkidest ja teise maailmasõja eelsest taimpaknaharibast. Keevas vees tõmbub nahk krussi ja keerdu ning vahetult pärast välja võtmist saab nahakrunne veel painutada, enne kui vorm lõplikult püsima jääb. Kuuse nahkdetailid on valmistanud Pille Kivihall, ajaloolise naharibaga töötas ning kuuse ehitas ja kujundas Maarja Undusk. Jõulupuu haljendab kolmekuningapäevani Katariina Gildi nahastuudios.
Florist Inno Joonas “Õitsev jõulupuu”
Florist Inno Joonase lilleline jõulupuu räägib kaduvusest ja kestvusest. Kui lilled närbuvad ja küünladki põlevad lõpuni, jäävad armastus ja lähedus, mida pühade ajal loome, alati alles. Ehitud jõulupuu või kuuseokstest ise tehtud pärg ei ole pelgalt kodukaunistused, vaid ruum, mis hoiab inimesi koos ja tuletab meelde, et jõulude süda on jagatud hetkedes.
Moekunstnik Anu Hint “Valged jõulud”
Moekunstnik Anu Hinti valge kuusk on sündinud hädavajadusest – lund jääb aina vähemaks ning valged jõulud tuleb igaühel endal luua. Kapis seisma jäänud villatrikotaažist ja papist šabloonidest sündinud kokkupandav kuusk on kaunistatud heegeldatud lumehelbeid meenutavate detailidega. Ise loodud kuuse saab igal aastal uuesti kokku panna ja kaunistada uute ehetega.
Klaasikunstnik Kati Kerstna “Valguse mäng”
Klaasikunstnik Kati Kerstna kuusk sünnib klaasi jääkidest – ribadest, mis muidu sulatataks uuesti ümber. Lisades värvi, valgust ja peegleid, loob ta maagilise paralleeluniversumi, kus klaas mängib valgusega. Pimedal ajal on valguskunst just see, mida kõik vajame ja mida rõõmuga autor ka teistega jagab.
Keraamik Triin Põllmaa “Jõulukeerud”
Keraamik Triin Põllmaa jõulukuusk koosneb kunstniku igapäevasest loomingust: kruusidest ja vaagnatest. “Jõulukeerud” on õhuline ja mänguline installatsioon, kus vormide kergus, valgus ja pehmed varjud loovad piduliku meeleolu ning tõstavad tarbeesemed riiulilt ruumi keskmesse.
Tallinna teeninduskooli õpilased Doris Puur, Katarin Heinmaa, Piret Pärna “Lumine jõuluootus”
Piparkoogist kuuseke sümboliseerib lumeootust pimedal talveajal. Maitsvast taignast ja magusast glasuurist valminud kuusk kasvas Tallinna teeninduskooli õpilastel välja koolitunnist, kus küpsetati piparkoogimehikesi. Miks mitte luua ka suur jõulupuu? Tulemus on soe, mänguline ja isuäratav jõulutervitus.
Tallinna ehituskooli tisleri eriala õpilased “Männipuust kuusepuu”
Õpilaste loodud kuusk on valminud männipuust. Materjalist, mida tislerid eelistavad selle tugevuse tõttu. Lipp lipi peale ja lapp lapi peale ladudes sündis osavate käte ja vilunud töömeeste koostöös omanäoline jõulupuu, mille taga on ka varasemate aastate kogemus ja ühine meistritöö rõõm.