Kuidas sõda Ukrainas muutis Eesti maailmas suureks ja siis jälle väikeseks

Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja

Eesti ühiskonnale saabus 2022. aasta 24. veebruar üllatuslikult – ja samas mitte. Kuigi märgid Venemaa ettevalmistustest Ukraina vastu peetava sõja laiendamiseks olid olnud laiale avalikkusele näha juba kuid (ning Eesti valitsusele, nende sõnul, teada juba pool aastat varem), tundus mõte, et Venemaa proovibki oma Ukraina-probleeme lahendada Kiievis režiimimuutuse korraldamisega, ikkagi absurdne.
Ometi olime meie Kremli agressiooniks rohkem valmis kui Lääne-Euroopa riigid, kelle senine Venemaa-poliitika oli drastiliselt läbi kukkunud ning kes hakkasid nüüd kiirkorras otsima uusi viise, kuidas Euroopas peetava totaalse sõjaga hakkama saada. Tahtmist endale tuhka pähe raputada leidus Euroopa Liidu kõrgemail tasandeil: 2022. aasta septembris peetud aastakõnes Euroopa Parlamendi ees ütles Komisjoni president Ursula von der Leyen, et nad oleks pidanud kuulama neid, kes Putinit tundsid – Poolat, Baltimaid ning teisi hääli Kesk- ja Ida-Euroopas.

Hüppeline huvi Eesti seisukohtade vastu ilmnes rahvusvahelises meedias. Riigikantselei kogutud andmete järgi kasvas USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa ajakirjanduses Eesti julgeolekupoliitikaga seotud lugude arv 2022. aastal 64 000 kajastuseni – see oli neli korda rohkem kui aasta varem ja 13 korda rohkem kui 2020. aastal. Oma osa selles oli Eesti kõneisikute populaarsusel rahvusvahelises meedias, eriti peaminister Kaja Kallasel, kelle otsekohene väljendusviis ja visuaalne alternatiiv paljude teiste riikide ülikonnastatud keskealistele meespoliitikutele muutis ta nõutud intervjueeritavaks.

Loe edasi: Kuidas sõda Ukrainas muutis Eesti maailmas suureks ja siis jälle väikeseks

Taeva kaitse: ballistiliste rakettide vastane õhutõrje Euroopas

Finn-Niklas Brünner, RKK endine praktikant

Konfliktid Ukrainas ja Iisraelis on näidanud ballistiliste rakettide keskset rolli tänapäeva sõjapidamises ning nendevastase kaitse olulisust relvajõudude ellujäämis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning vaenlase halvamisrünnete ärahoidmisel.

USA on olnud selles vallas Euroopa peamine tarnija, eelkõige tipptaseme ja suurema lennukaugusega ballistiliste rakettide vastase kaitse puhul. Nüüd püüab USA aga vähendada oma rolli Euroopa julgeoleku tagajana, samal ajal kui oht sattuda Venemaaga relvastatud konflikti on viimaste aastakümnete suurim. Venemaal on aga taas märkimisväärne arsenal erineva lennukauguse ja võimekusega ballistilisi rakette, mis kõik suudavad kanda nii tava- kui ka tuumarelvi.

Euroopa on tunnistanud vajadust suurendada omaenda ballistiliste rakettide vastase kaitse võimekust, kuid see pole sugugi nii lihtne.

Euroopa peaks leppima vajadusega eraldada palju rohkem raha, et kiiresti laiendada tugevdatud raketitõrjestruktuuri, mis ühildub NATO integreeritud õhu-, raketitõrje ja ballistiliste rakettide tõrje raamistikuga. Euroopa riigid peaksid veel:

  • * hankima õhu- ja raketitõrjesüsteeme ühiselt, et vähendada hanke- ja tegevuskulusid;
  • * parandama koostalitlusvõimet, et kiiresti luua mitmekihiline kaitse;
  • * ühiselt kavandama ja ehitama ulatusliku maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite võrgustiku, et parandada Euroopa olukorrateadlikkust ja varajase hoiatamise võimekust;
  • * täiendama etapiviisilist kohanemisraamistikku Euroopa merepõhiste efektorite ja sensoritega, et tugevdada Euroopa kaitset ja näidata üles suuremat pühendumust Atlandi-ülesele julgeolekule;
  • * tugevdama ballistiliste rakettide vastases kaitses koostööd Ukrainaga ja looma ühise analüüsi-, väljaõppe- ja hariduskeskuse, mis võiks aluseks võtta Poola-Ukraina droonitõrje partnerluse;
  • * tugevdama ballistiliste rakettide potentsiaalsete sihtmärkide passiivset kaitset;
  • * jätkama osana NATO rotatsioonilise õhukaitse mudelist raketitõrjesüsteemide paigutamist idatiivale.

Veel on oluline meeles pidada, et ballistiliste rakettide tõrje ei ole imerohi, vaid kulukas ettevõtmine, milles võib tekkida küllastumispunkt. Euroopa liitlased peavad leidma tasakaalu ühest küljest õhu- ja raketitõrje abil saavutatava, nurjumisele keskenduva heidutuse ja teisalt löögivõime abil saavutatava, karistusele keskenduva heidutuse vahel. Ballistiliste rakettide vastase kaitse põhifunktsioon on säilitada jõud, mis suudavad ohu lõpuks neutraliseerida. See kilp tagab löögivõime ja hoiab ära sõjalise juhtimise halvamise. Pikaajalises konfliktis annab vibulaskja ehk raketiheitja sihtimine parema tulemuse kui püüe tõrjuda igat noolt. Kui Venemaa ei saa loota vastase kahjutuks tegemisele ja võib eeldada koordineeritud reageeringut, on väiksem tõenäosus, et ta alustab uut agressiooni.

Loe edasi (inglise keeles): Shielding the Skies: European Ballistic Missile Defence

Prantsusmaa kammitsetud meelemuutus

Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja

18.–19. detsembril suurt tähelepanu pälvinud Euroopa Ülemkogu eel toimus Brüsselis päev varem veel üks rahvusvaheline kohtumine: valitsusjuhid EL-27 ja kuuest Lääne-Balkani riigist, kes, rohkem või vähem püüdlikult, taotlevad järgmisteks liikmesriikideks saamist – Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.
Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallase hinnangul on uute liikmesriikide vastuvõtmine 2030. aastaks täidetav eesmärk. Veelgi optimistlikum on laienemise volinik Marta Kos, kelle sõnul võiks Montenegro jõuda läbirääkimistega lõpule 2026. aastal, Albaania selle järel, mis koos aasta või poolteist kestva ratifitseerimisprotsessiga senistes riikides võiks tähendada kaht uut liikmesriiki juba 2029. aastal. Neid kahte riiki peetaksegi kõige tõenäolisemateks järgmisteks liitujateks.

Selliste lootust täis hinnangute taga on siiski palju aga-sid: esiteks ei tohiks ei Montenegro ega Albaania läbirääkimised enam kuidagi takerduda kas nende enda siseriiklike kivide või ELi riikide püstitatud kändude taha. Teiseks peaks EL-27 otsustama, et parem on Lääne-Balkani kandidaatriike vastu võtta ükshaaval kui kõik koos – see elimineeriks ohu, et püüdlikumad riigid jäävad Serbia tahtmatuse varju.

Loe edasi: Prantsusmaa kammitsetud meelemuutus

Diplomaatia artiklite valik 2025

Võidupüha paraad Pärnus 23. juunil 2025. Foto: vbl Ardi Hallismaa/Kaitsevägi

Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine

Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas endiselt pingeline, püsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile.
Ei, Narva ei ole järgmine, sest enam pole aasta 2014 ja Eesti pole tolleaegne Ukraina. Narva on Eesti linn, mis asub Eesti territooriumil ning Eesti piir on kindlalt kaitstud. Olukorda, kus Eestisse imbuksid „rohelised mehikesed“ ei saa tekkida. Eesti-Vene piiriliikluse oluline piiramine alates 2022. aastast ja kehtestatud täiendavad kontrollmeetmed nii Eestis kui ka Schengeni ruumis laiemalt teevad sellise stsenaariumi väga ebatõenäoliseks.

Alljärgnevalt tahakski argumenteerida, miks Eestis on turvaline ja millised on need aspektid, mida tihti meie enda kodanikud, aga ka välismeedia arvesse ei võta.

Loe edasi: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine

Ressursipuudus ja sõda kägistavad Venemaa majandust

Kaupo Rosin, Välisluureameti peadirektor

Sõjaliste kulutuste järsk tõstmine võimaldas Venemaal luua mõneks ajaks illusiooni majanduse ning heaolu kasvust, mis on tänaseks läbi saamas. Venemaa majandusvaldkonna otsustajad on lähiaastatel keerulise dilemma ees – ühelt pool ei ole lõputu sõjaliste kulutuste kasv riigile jõukohane, teisalt on riigi majanduse struktuur ebaproportsionaalselt suure riikliku sõjalise nõudluse tõttu tasakaalust välja viidud ning selle stabiliseerimine – st tsiviilmajanduse mõistliku osakaalu taastamine – kujuneks sisepoliitiliselt väga valusaks protsessiks.

Loe edasi: Ressursipuudus ja sõda kägistavad Venemaa majandust

Karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks

Kristi Raik, RKK direktor

Maailm on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise eel ärevil ja liimist lahti. Vana, liberaalne reeglitel põhinev maailmakord on katki ja paistab, et Trumpil pole vähematki huvi seda parandada.

Liberaalne kord tähendab rahvusvahelises poliitikas eelkõige toetumist normidele ja institutsioonidele. Selle asemel ootab meid ees turbulentne suurriikide vahelise võimuvõitluse periood, kus maksab jõud, mitte õigus. Tulevad taas moodi vanad mõisted nagu mõjusfäärid; käib võitlus selle üle, kes kontrollib strateegiliselt olulisi territooriume, maavarasid ja ühendusteid.

Loe edasi: Karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks

Zelenskõi kantselei peamine sõjaväelane: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp

Jaanus Piirsalu, ajakirjanik

Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende sõduritele, sest Ukraina relvajõud võiksid olla Euroopale efektiivne kilp, ütles Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja, kuulsa 93. brigaadi endine ülem kolonel Pavlo Palisa.

Loe edasi: Zelenskõi kantselei peamine sõjaväelane: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp

Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant

Mart Kuldkepp, Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor University College Londonis

Väikeriikide ja -rahvaste ellujäämisväljavaated maailmas, kus poliitiline mäng käib kõrge kaarega üle nende pea, pole kunagi olnud hiilgavad. Ka Eesti lähiajaloo peamised traumad on otseselt seotud episoodidega, milles suurriigid on eelistanud üksteisega läbi rääkida suletud uste taga ning vedanud mõjusfääride piirjooni maakaardile küsimata nende inimeste arvamust, kelle saatust need kõige otsesemalt mõjutasid.

Just 1939. aasta Molotov-Ribbentropi paktist, 1945. aasta Jalta konverentsist ja teistest sarnastest sündmusest tuleneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja rahvaste toetus rahvusvahelisele õigusele ja kindlaksmääratud reeglitega julgeolekuarhitektuurile, mis lubavad vastu seista katsetele maailma puhtalt tugevama õiguse põhjal ümber korraldada. Mäletatavasti käis ka president Lennart Meri 1998. aastal välja mõtte, et rahvusvaheline õigus on väikeriikide tuumarelv.

Samast asjaolust tuleneb nende riikide kõrgendatud ohutunne katsete suhtes rahvusvahelise õiguse ja kollektiivse julgeoleku põhimõtteid tühjaks tunnistada ning naasta imperiaalse ümberjagamispoliitika juurde. Ka USA uue administratsiooni praegustes lähenemispüüdlustes Venemaale peitub nende jaoks oht sattuda suurriikide läbirääkimistel kas otseselt vahetuskaubaks või langeda puhvertsooni ja eikellegimaa – st tegelikult Vene mõjusfääri – staatusesse. Sellise arengu ennustatavad tagajärjed on ajaloolistel põhjustel hästi teada ning Ukrainas okupeeritud aladel toimuv on neid värskelt üle kinnitanud.

Loe edasi: Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant

Häid pühi! Järgmine uudiskiri ilmub jaanuaris.