Tehnoloogiahiidude andmekeskused vajavad üha keerukamaid jahutussüsteeme, sest suure jõudlusega arvutikiibid töötavad ööpäev läbi maksimaalsel koormusel ja kuumenevad kiiresti. Traditsioonilisest õhkjahutusest ei piisa enam, eriti tehisintellekti (AI) kiire arengu tõttu, kirjutab BBC.
Üha enam kasutatakse vedelikjahutust, kus serverikomponendid kas jahutatakse otse neile peale voolava vedelikuga või paigutatakse spetsiaalsetesse vannidesse. Vedelik seob soojust oluliselt tõhusamalt kui õhk ning võimaldab kiipidel töötada ka nn ülekiirendatud režiimis ilma ülekuumenemise riskita. Vedelikjahutusega tegeleva ettevõtte Iceotope juhi Jonathan Balloni sõnul võimaldab see serveritel töötada pidevalt maksimaalsel võimsusel.
Andmekeskuste töökindlus on kriitilise tähtsusega. BBC meenutab, et mullu viis jahutussüsteemi rike ühes USA andmekeskuses ajutiselt seisakuni maailma suurima börsioperaatori CME Groupi kauplemissüsteemides. Sellised juhtumid on sundinud ettevõtteid investeerima varusüsteemidesse ja uutesse tehnoloogiatesse.
Samas on andmekeskused sattunud ka keskkonnakaitsjate kriitika alla, kuna tarbivad üüratul hulgal elektrit ja vett. Vedelikjahutuse pooldajad väidavad, et nende lahendused võivad energiakulu jahutusele vähendada kuni 80% ning töötavad suletud süsteemides, mis ei vaja pidevat veetäiendust. Ent osa kasutatavaid jahutusaineid sisaldab keskkonnale ohtlikke PFAS-ühendeid või tekitab tugevaid kasvuhoonegaase, mistõttu otsitakse alternatiive.
BBC toob näiteks ka Microsofti katse paigutada andmekeskus Šotimaa rannikule mere alla. Projekt lõpetati, kuid andis väärtuslikke kogemusi energiatõhususe ja automatiseerimise kohta. Ekspertide hinnangul kasvab vajadus uute jahutuslahenduste järele veelgi, kuna tehisintellekti mudelid, eriti keerukad mudelid, tarbivad võrreldes tavaliste rakendustega kordades rohkem energiat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare