Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet ütles Euroopa Parlamendis ELi kaitsevalmiduse arutelul, et Euroopa peab lahti saama iganenud ja mõttetutest piirangutest, mis nõrgestavad Euroopa kaitsevõimet, kirjutab BNS.
Ta tõi näiteks hiljutise olukorra, kus Vene hävitajad viibisid 12 minutit Eesti õhuruumis, kuid näiteks Soome hävitajad ei saanud oma sisemiste piirangute tõttu Eesti õhuruumi tulla. “Sellised ajalooliselt iganenud piirangud tuleks üle vaadata kõikides Euroopa riikides, NATO ja ELi riikides, ja need maha võtta,” ütles Paet.
Sõjalisest Schengenist rääkides ütles Paet, et eelarvega seoses tuleb teha konkreetsed sammud selleks, et edasised suured investeeringud Euroopas oleksid läbi mõeldud ka julgeoleku ja kaitse aspektist. “Ja muidugi ka siin maha võtta kõikvõimalikud piirangud, mis takistavad ELi ja NATO ruumes kaitsevägede varustuse liikumist, et üksteist aidata,” lisas ta.
Raportis “ELi kaitsevalmiduse 2030 kohta: vajaduste hindamine” on muuhulgas tõdetud, et arvestades geopoliitiliste ohtude kasvu, peab Euroopa tegema suuri investeeringuid oma kaitsesüsteemi ajakohastamisse. Euroopa Liit on 30 aastat investeerinud kaitsesse liiga vähe, millel on tõsised tagajärjed tema sõjalistele võimetele ja tööstusbaasile.
Võttes arvesse kuhjunud mahajäämust, on Euroopa Komisjoni hinnangul Euroopa arsenali uuendamiseks ja ajakohastamiseks vaja täiendavaid investeeringuid 800 miljardi euro ulatuses. Hoolimata alates 2022. aastast suurendatud rahalistest jõupingutustest, takistavad Euroopa relvajõudude tegelikku kasvu jätkuvalt riikide eelarve planeerimise erinevused, haldusprotsesside inertsus, turgude killustatus ja raskused tööstusalaste jõupingutuste ühendamisel.