Eesti Jalgpalli Liit (EJL) andis teada, et alaliidu erakorraline üldkogu kutsuti kokku 21. jaanuariks 2026 algusega kell 10.30 A. Le Coq Arenal.
29. septembril 2025 sai EJL kolmeteistkümnelt liikmesklubilt kirja nõudega kutsuda kokku erakorraline üldkogu. Nimetatud 13 klubi olid Paide Linnameeskond, FCI Levadia, Harju JK, FC Infonet, Tallinna Kalev, Viljandi Tulevik, JK Welco, FC Santos, Viimsi JK, Martin Reimi Jalgpallikool, Järvamaa JK, Harju Jalgpalliklubi Laagri ja Ravens Futsal. Hiljem liitus kirjaga veel kaks klubi.
EJL teatab, et edastas 17. oktoobril 2025 UEFA-le ülalmainitud klubide kirja muutmata kujul. UEFA vastas EJL-i kirjale 29. oktoobril.
UEFA nimel on EJL-i kirjale vastanud peasekretär Theodore Theodoridis, kes selgitab sealjuures UEFA tegude tausta. Ta märgib, et 2022. aasta 28. veebruaril UEFA täitevkomitee vastuvõetud otsus eemaldada ajutiselt võistlustelt kõik Venemaa klubid ja koondised, mille kiitis heaks ka Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS), on endiselt jõus. Samas ei puudutanud see keeld Venemaa klubide finantsõigusi.
Seetõttu on Venemaa klubidel tema sõnutsi endiselt õigus saada ettenähtud väljamakseid ja UEFA-l puudub õigus nende väljamaksmisest ühepoolselt keelduda, kuna selleks ei ole seaduslikku alust. Theodoridis toonitab aga, laskumata siiski detailidesse, mis on tema sõnul konfidentsiaalsed, et UEFA on kõigi sanktsioonide all olevatele klubidele tehtud väljamaksete tausta sõltumatute juriidiliste nõustajate abiga põhjalikult kontrollinud.
“Kui Venemaa klubidele on tehtud väljamakseid, on selle põhjuseks asjaolu, et oleme veendunud: meil puudub seaduslik põhjus maksete kinnihoidmiseks,” seisab kirjas. Theodoridise sõnul on väljamaksed heaks kiitnud ka UEFA kasutatav pank, mis kasutab ülekannete seaduslikkuse hindamiseks eraldi meetmeid.
Samuti märgib Theodoridis, et Ukrana klubidele ette nähtud väljamaksete pidurdumise taga on samuti panga põhimõtted, mitte UEFA enda hoiak. Tema sõnul ei pea UEFA Ukraina klubide asumist sõjatsoonis piisavaks õigustuseks, et väljamaksetest keelduda, ometigi ei õnnestunud alaliidul panka selles osas ümber veenda, väidab Theodoridis. Ta lisab, et UEFA abiga leiti probleemile “alternatiivne lahendus, mis on nüüdseks ka ellu viidud.”
Lisaks toob Theodoridis välja, et UEFA on Ukraina alaliitu alates sõjategevuse algusest toetanud, abistades neid näiteks “kodumängude” korraldamisel, mida pole praegu võimalik Ukraina pinnal pidada. UEFA abiga loodi koondistele Sloveenias treeninguvõimalused ning aastatel 2022-24 eraldati ukrainlastele koondisemängude läbiviimiseks erandkorras 6,5 miljonit eurot.
Nõue: Venemaa tuleb UEFA-st välja visata
Erakorralise üldkogu päevakorras on vastavalt kirja esitanud klubide soovile üks punkt: “EJL avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s”. Septembris üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet esitades tõid klubid veel täpsemalt välja, mida nad UEFA-lt taotlevad:
- kõigi Venemaa klubidele tehtavate maksete lõpetamine
- Ukraina klubidele maksete toimumise tagamine
- Venemaa Jalgpalli Liidu väljaheitmine UEFA liikmete hulgast
EJL-i põhikirja järgi kutsub erakorralise üldkogu kokku juhatus, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik liikmetest. Erakorraline üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa rohkem kui kaks kolmandikku liikmetest. Vastavalt Eesti Spordiregistri andmetele on Eesti Jalgpalli Liidu liikmeks praegu 109 juriidilisest isikust liiget ehk otsustusvõimeliseks osutumise jaoks peab jaanuaris toimuval erakorralisel üldkogul osalema vähemalt 73 liiget.
EJL-i teate lõpus seisab ühtlasi: “Teemaga seoses rõhutab EJL, et on sõja algusest nii sõnades kui tegudes Ukrainat toetanud ja olnud vastu Venemaa agressioonile. EJL-i sõnum on selge: Eesti eest, Ukraina poolt ja Venemaa agressiooni vastu. EJL on viimastel aastatel muu hulgas korraldanud Ukraina toetamiseks rahakogumise aktsioone, vabastanud Ukraina noored Eesti meistrivõistlustel osalemisel litsentsitasust, kohtunud Ukraina parlamendi delegatsiooniga ja aidanud Ukraina võistkondadel Eestit külastada.
FIFA kongressil oli EJL üks neljast alaliidust, kes hääletas vene keele FIFA ametlike keelte hulka lisamise vastu. 2022. aastal lisas Eesti kaitsevägi EJL-i riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirja, tunnustades sellega EJL-i tegevust kaitseväe õppustel osalevate töötajate toetamisel, mis on jätkunud ka järgnevatel aastatel. Kui loos on Eesti koondised kokku viinud Valgevenega, on Eesti mängimisest keeldunud.”
Viimane lause vastab tõele ja värskeim näide sellest pärineb alles mõne nädala tagusest ajast, kui neidude U17 koondis sattus loosimise tulemusena EM-valikturniiri alagrupis kokku Valgevenega. Mängud peaksid toimuma märtsi lõpus ja aprilli alguses, samas alagrupis on veel Malta ja Leedu. Eesti alaliit kinnitas aga juba enne loosimist varasemat seisukohta – Valgevene vastu naiskond väljakule ei lähe.
Mullu septembris loositi Eesti rannajalgpallikoondis Euroliiga Superfinaali veerandfinaalis kokku Valgevenega, kellega aga keelduti mängimast. Eesti meeskond plaanis siiski väljakule minna, Ukraina lipud õlgadel, laulda ära Eesti hümni ja seejärel platsilt lahkuda. Korraldajad ähvardasid eestlasi aga niisugusel juhul sellisel juhul sanktsioonidega, mistõttu Eesti mängijad lõpuks väljakule ei ilmunudki.
Resoluutsus jäi korduvalt hiljaks
Samas pidi alaliit alles tänavu septembris kohtumisel pikaajalise peatoetaja LHV-ga siluma EJL-i presidendi Aivar Pohlaku väljaütlemisi seoses Ukrainas toimuva sõjaga. LHV soovis alaliidult kohtumist seoses Pohlaku intervjuuga ETV saates “Pealtnägija”, kus UEFA täitevkomiteesse kuuluv Pohlak lausus: “Vaevalt et Venemaa jalgpalliklubidelt rahade äravõtmine muudab sõda. Ma arvan, et selleks on vaja ikkagi midagi muud teha. Ja minu arust on isegi küünilisevõitu selliselt sellest rääkida.”
Alajuhi väljaütlemisi kritiseeris teravalt ka üks neljast liidu suurtoetajast ehk A. Le Coq. Intervjuu järel teatas 18 aastat EJL-i autopartneriks olnud ABC Motors, et lõpetab käesoleva aasta lõppedes alaliiduga koostöö.
Tegu pole ainsa juhtumiga, kus EJL-i reaktsiooni Venemaad puudutavatele küsimustele on avalikkuses hinnatud hilinenuks või ebaselgeks. Kui UEFA teatas 2023. aasta sügisel, et püüab Venemaa noortekoondised tagasi rahvusvahelisse jalgpalli tuua, tegid paljude riikide – sealhulgas Läti, Leedu, Soome, Norra, Islandi, Taani, Rumeenia ja Poola – alaliidud resoluutse avalduse, kinnitades, et nemad Venemaaga mingil juhul ei mängi.
Eesti U17 koondise peatreener Marko Pärnpuu lausus samuti, et ei näe end juhendamas meeskonda, mis mängib Venemaa vastu. Teema oli päevakohane, sest äsja oli UEFA määranud Eesti 2026. aasta U17 vanuseklassi noormeeste EM-finaalturniiri korraldajaks. EJL reageeris president Pohlaku isikus UEFA-st tulnud uudisele sõnumiga, et täidetakse “Eesti Vabariigi valitsuse siduvaid otsuseid Venemaa sportlaste riiki mittelubamise kohta”.
Juba tollal ilmutasid mitu alaliidu suurtoetajat eesotsas A. Le Coqi ja ABC Motorsiga väljaütlemise tooni osas pahameelt. Nädal pärast algse tormi puhkemist tegi EJL ametliku selgesõnalise avalduse Venemaaga mittemängimise kohta ning Pohlak tõdes Postimehele antud usutluses, et alaliit võinuks konkreetse sõnumiga välja tulla märksa kiiremini. “Oleme seda asja arutanud, tunnistame oma viga ja püüame juhtunust õppida,” lausus ta.
Alaliit sattus avalikkuse meelepaha alla ka eelmise aasta kevadel, kui koondise toonane kapten Konstantin Vassiljev lausus Õhtulehe taskuhäälingusaates “Kolmas poolaeg” järjekordsed palju pahameelt tekitanud sõnad: “Kui nad [Ukraina] suudaks võita, siis võib-olla tuleb rahu, kui Venemaa võidab, siis võib-olla tuleb rahu. Kui mõlemad otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võib-olla tuleb rahu.”
Kuigi alaliit toonitas seejärel taas ühemõttelist toetust Ukrainale, leidis Pohlak Delfile antud intervjuus, et kapteni roll ja koht koondises on peatreeneri otsustada. Viis päeva hiljem kogunenud alaliidu juhatuse koosoleku käigus otsustas Vassiljev siiski ise kaptenipaelast loobuda ja sellega teemale joone alla tõmmata.
Valulike reaktsioonide juured ulatuvad tagasi 2022. aasta eelviimasesse päeva, kui seltskond Eesti jalgpallureid poseeris ühisfotol Valeri Karpiniga, kes juhendas toona ja juhendab siiani Venemaa koondist. Asjaosaliste reaktsioonid ulatusid ekskoondislase Andrei Stepanovi ajakirjanikule antud soovitusest “ravile minna” kuni Pohlaku põhjenduseni, mis viitas “õigusele kohtuda teistmoodi mõtlevate inimestega”. Kolm fotol viibinud meest – Vassiljev, Sergei Zenjov ja Andres Oper – esinesid mõni päev hiljem siiski avaliku vabandusega.