Madala haridustasemega ehk keskhariduseta noori on seitsme protsendi võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi, kuid viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud pea muutumatu. Suureneb aga muust rahvusest keskhariduseta noorte osakaal, selgub statistikaameti värsketest andmetest.
Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti (harno) tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018–2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas.
Analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad viimase kaheksa aasta andmed, et madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud seitsme protsendi võrra. Kõige kõrgem oli madala haridustasemega noorte absoluutarv ja osakaal 2018. aastal, kui neid oli kokku ligikaudu 21 000 (16,8 protsenti kõikidest noortest). 2025. aastaks oli madala haridustasemega noorte arv jõudnud 19 500-ni (15,6 protsendini kõikidest noortest).
“Ehkki langus on väike, viitab madala haridustasemega noorte osakaalu vähenemine, et üha enam noori omandab keskhariduse,” ütles Lass. Ta lisas, et keskhariduseta noorte osakaal oli kõige väiksem 2022. ja 2023. aastal.
“Viimasel neljal aastal on madala haridustasemega noorte osa püsinud aga üsna samal tasemel,” kommenteeris Lass.
Hariduslik lõhe naiste ja meeste vahel on vähenenud
Analüüs kinnitas hariduslikku lõhet meeste ja naiste vahel. Madala haridustasemega meeste osakaal on kõrgem kui naiste oma: 2018. aastal oli madala haridustasemega 18–26-aastaste meeste osakaal 21,4 protsenti, naiste oma 12 protsenti.
“Samas torkab silma, et kui keskhariduseta meeste osakaal vaadeldud perioodi jooksul vähenes, siis naiste hulgas on osakaal püsinud pigem muutumatuna,” rääkis Lass. “Kuigi ka 2025. aastal on madala haridustasemega noorte meeste osakaal naistest suurem, on hariduslik lõhe võrdlusaastate jooksul veidi vähenenud,” tõi Lass esile.
Muudest rahvustest keskhariduseta noorte osakaal suureneb
Rahvuste järgi vaadates paistab Lassi sõnul silma, et eestlaste hulgas on madala haridustasemega noorte osatähtsus kahanenud ning muust rahvusest noorte puhul on nende noorte osa kasvanud. Näiteks 2023. aastal oli neid noori eestlaste hulgas 15,7 ning 2025. aastal 14,8 protsenti.
“Muust rahvusest noorte puhul on kõige teravamat madala haridustasemega noorte osakaalu kasvu märgata ukrainlaste hulgas – 2023. aastal oli neid ligikaudu kümme protsenti ja 2025. aastaks juba 17,8 protsenti,” tõdes Lass.
“Ukraina noorte hulgas on madala haridustasemega noorte osatähtsus hüppeliselt tõusnud seoses mahuka sisserändega viimastel aastatel,” selgitas analüütik. Kui 2018. aastal elas Eestis 1076 ukraina noort vanuses 18–26, siis 2025. aastaks oli ukraina noori juba ligi seitse korda rohkem ehk 7410.
Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud kõrgem kui kõigi noorte peale kokku ning on tõusuteel. 2025. aastal on kõigist 18–26-aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2 protsenti (noorte keskmine on 15,6 protsenti).
“Kõigist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma üldisest oluliselt väiksem osakaal madala haridustasemega noori, kuid ka nende seas on keskhariduseta noorte osa viimase paari aastaga hoogsalt tõusnud – 2018. aastal 5,3 protsenti, 2023. aastal 7,4 protsenti ning 2025. aastal 10,2 protsenti,” kirjeldas Lass.
Kõigi vaadeldud aastate jooksul on kõige suurem osakaal madala haridustasemega noori maapiirkondadest. Näiteks 2018. aastal oli maapiirkondades madala haridustasemega noorte osakaal 22,1 protsenti ning linnades 15 protsenti.
“Keskhariduseta noorte osakaal on seal jõudsamalt langenud, jõudes 2025. aastaks 18,9 protsendini. Linnades on muutus olnud väiksem,” märkis Lass. Ta selgitas, et maapiirkondades oli madala haridustasemega noorte osakaal kõrgem ja nii jäi ka rohkem ruumi osatähtsuse languseks. Samuti on maal elavate noorte arv viimase kaheksa aasta jooksul ligikaudu 3000 võrra vähenenud.
Lisaks tõi Lass välja, et väikelinnalistes ja maapiirkondades on madala haridustasemega noorte osakaal olnud ühtlases languses, linnalistes piirkondades on viimasel kolmel aastal märgata aga mõningast tõusu. “Tõenäoliselt on keskhariduseta noorte osakaal linnalistes piirkondades pööranud viimastel aastatel tõusutrendi just sisserändajate, sealhulgas ukrainlaste elukohtade mõjul,” pakkus Lass välja võimaliku selgituse.