Kultusfilmis „Visa hing“ kehastab Bruce Willis New Yorgi politseinikku John McClane’i, kes satub Los Angelese pilvelõhkujas toimuvasse pantvangidraamasse. Filmis hargneb lahti pingeline ellujäämisvõitlus, kus üks mees peab astuma vastu relvastatud kurjategijate jõugule. Nende juhiks on külmavereline ja sihikindel Hans Gruber (Alan Rickman). McClane’ist saab hoones lõksu jäänud pantvangide ainus lootus.
Täna, 24. detsembril taas TV3 eetrisse jõudev „Visa hing“ peidab endas mitmeid üllatavaid fakte. Näiteks pidanuks filmi peaosaline olema hoopis keegi teine kui Bruce Willis.
1. Frank Sinatra keeldumine muutis filmi ajalugu
“Visa hing“ põhineb Roderick Thorpi romaanil „Nothing Lasts Forever“, mis oli järg 1968. aasta filmile „The Detective“, kus peaosas mängis Frank Sinatra. Lepingu järgi tuli filmi peaosa pakkuda esmalt Sinatrale, kes oli sel ajal üle 70-aastane ja keeldus rollist.
Alles seejärel pakuti John McClane’i rolli mitmele tollasele märulifilmide staarile, nende seas Arnold Schwarzeneggerile ja Sylvester Stallone’ile, kes samuti rollist loobusid. Lõpuks otsustas stuudio anda võimaluse Bruce Willisele.
2. Bruce Willist peeti komöödianäitlejaks
Enne „Visa hinge“ edu tunti Bruce Willist eelkõige komöödianäitlejana. Filmi menust algas tema teekond märulistaarina.
3. Esialgu polnud Bruce Willis isegi filmipostril
Kuna filmitegijad polnud kindlad, kas publik aktsepteerib Willist märulikangelasena, välditi esimestel postritel tema näo esiletõstmist. Selle asemel oli plakatitel näha hoopis pilvelõhkujat. Alles siis, kui film hakkas populaarsust koguma, lisati postritele ka Willise nägu.
4. „Visa hing“ oli Alan Rickmanile esimene mängufilm
Kuigi Alan Rickman kehastas filmis Hans Gruberit väga veenvalt, oli tegemist tema esimese täispika mängufilmiga. Teatrinäitlejana ei olnud ta relvadega harjunud ning reageeris tulistamishetkedele võpatustega. Seetõttu ei ole Rickmani nägu tulistamise ajal sageli kaadris ning mitmes stseenis kasutati teadlikult ka montaaži, et teda mitte näidata.
5. Alan Rickman kukkus päriselt
Selleks, et Rickmani kukkumine pilvelõhkujast mõjuks tõetruult, kukkus ta päriselt umbes 9 meetrilt suurele õhupadjale. Kukkumine oli näitleja jaoks aga ootamatu – kuigi meeskond pidi lugema kolmeni, lasti ta lahti varem, et reaktsioon oleks veel ehedam.
6. Sakslased ei olnud sakslased
Kuigi filmis esitletakse Hans Gruberi jõuku Saksa terroristidena, ei olnud enamik neid kehastanud näitlejaid sakslased. Seetõttu kõlab filmis saksa keel kohati ka ebatäpselt.
7. Willis ei jooksnud klaasikildudel päriselt paljajalu
Stseenides, kus John McClane liigub klaasikildudel, kasutati ohutuse mõttes kummist kunstjalgu ja eriefekte. Mõnedes stseenides võib seda isegi märgata, kui tähelepanelikult jälgida.
8. Aknast paistev panoraamvaade linnale ei olnud päris
Pilvelõhkuja akendest avanev linnavaade loodi umbes 116 meetri pikkuse maalitud taustaga, millele lisati valgused ja liikuvad detailid, et jätta mulje elavast linnast.
9. Nakatomi Plaza on päriselt olemas
Filmis kasutatud hoone on Fox Plaza Los Angeleses, mis oli võtteperioodil veel osaliselt ehitamisel. Kuna hoone kuulus 20th Century Studiosile, otsustasid filmitegijad kasutada seda omaenda kontorihoonet filmi tegevuspaigana.
10. „Visa hing“ kannab väga erinevaid pealkirju
Algupärane ingliskeelne pealkiri „Die Hard“ osutus paljudes keeltes raskesti tõlgitavaks. Seetõttu anti filmile eri riikides hoopis teistsugused nimed – Hispaanias „Crystal Jungle“, Poolas „The Glass Trap“, Ungaris „Give Your Life Expensive“ ning Norras „Action Skyscraper“.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)