Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. detsember 2025:
üks muutus vene piiri ääres ja venelaste mure majanduse käekäigu pärast riigis on muutunud neile peamiseks.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Huvitavaid objekte jagus.
3. Kursk: üks muutus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on alustanud ettevalmistusi panganduskriisiks.
12. Tõusvad hinnad ja maksud on osutunud venelastele olulisemaks kui putin ja Trump.
13. venemaa ülemkohus otsustas et venelaste vangistamine valitsuse kritiseerimise eest eravestlustes pole vajalik.
14. Lühiuudised
See sõda jõulusid eip pea, sestap ikka kirjutama peab… jah, juba mitmes aasta seda päris jõulutunnet enam pole, sest Ukrainas toimuv ikka mõju avaldab…
Vaid 126 rünnakut ja tundub, et need väikesed jalaväegrupid pisu pigem liikmete arvult tõusid (jagu kuni rühm). Enamus sektorites suurem rünnakute langus ja eks oligi arvata, et mõne päeva ülikõrge tempo järgselt peab vene pool pisu ridu kohendama. Küll jagus aga tapjadroone 7601, mis vist uus rekord. Kahjuks jätkab ka vene poole lennundus tihedat tööpäeva ja liugpomme 160 ja rakette 39. Töödeldakse enamus asulaid kõige lennuulatuses ning egas ükski Ukraina linn ka ulatuskauguses puutumata jää.
Kipub arvama, et mõnes sektoris (Lõman, Siversk, Kostjantõnivka, Pokrovsk-Mõrnohrad) on reorgi keskmisest rohkem vaja, sest kaotused neis lõikudes olid kõikse suuremad ja eks seda „ümberstruktrueerimist” tuleb, mis rood või pataljon tuleb likvideerida aga egas see konveierit peata, lihtsam pikem rahulikum hetk ehk siis pealetungi tempo keskmine tase jätkus.
Eks muret teeb, et vist ports päris häid reserve on Ukraina omad töösse toonud ja see on ka toonud pisu muutuse hõngu mitmes sektoris aga kui palju veel varru jäi, eip tea… pigem arvan, et mitte palju.
Kohatine meedias hobuste kasutamise halvustamine paneb ikka pead vangutama, aga vene pool neid kasutab ja nendega siiski mõne mõttes lihtsam, kui oskad ehk siis kütust nad ei vaja ja mehe või varud suudab edasi toimetada küll ning hind neil soodne kui üldse tasuta saadud pole, ehk siis kõik käepärane, mis eesmärgi täimiseks sobib, on mõistlik kasutusse võtta.
1.Tšornobõli neljanda reaktori kaitsekest on nüüd ohus. Pärast hiljutist droonirünnakut on registreeritud sadu kahjustusi, ütles jaama direktor Serhi Tarakanov. „Isegi väike rünnak läheduses võib sarkofaagi kokku variseda,” hoiatas ta. Täielik taastamine võib võtta 3-4 aastat.
Ukraina hävitajad F-16 tabasid või surusid alla üleeile õhtul toimunud rünnakus 34/35 saabunud tiibraketti, sealhulgas 16 vene mereväe Kalibri raketti, mis teeb tabamisprotsendiks 97%.
Õhurünnakuid ikka palju jagus ning eip päevad ilma kohalike seas hukkunuteta või viga saanuteta möödu.
2. venemaa kaitseministeeriumi andmetel hävitati öö jooksul väidetavalt 172 Ukraina mehitamata õhusõidukit (UAV), sealhulgas 12 Tuula oblasti kohal.
Droonide rühm ründas kolmapäeva, 24. detsembri öösel Tula oblastis (venemaal) Jefremovi sünteetilise kautšuki tehast. Teatati plahvatustest ja tulekahjust Jefremovi sünteetilise kautšuki tehases.
Varahommikul tuli teateid Sevastoopoli kandist, kust anti teada nii õhutõrjetööst kui plahvatusest.
vene väed liiguvad nüüd Krimmis ringi veoautodega, mille taga järelveetavates paakides on diislikütus. Pärast Ukraina relvajõudude viimaseid rünnakuid pole Krimmis peaaegu üldse ruumi kütuse hoidmiseks.
Moskvas plahvatas taas auto. Sündmuskohale kiirustasid kümned politseiautod ja päästetehnika. Auto plahvatas tänava lähedal, kus üleeile hukkus kindralleitnant fanil sarvarov. vene meedia teatel on kaks politseinikku hukkunud ja kaks vigastada saanud.
Ukraina julgeolekuteenistus SBU väitis, et hävitas vahetult enne Novorossiiskis toimunud allveelaevarünnakut Musta mere kohal venemaa ainsa merepatrull-lennuki Il-38N. 24 miljoni dollari maksumusega lennuk oli ainus, mis suutis tuvastada sihtmärgi poole teel olevaid veealuseid droone, näiteks Sub Sea Baby. Selle hävitamine sillutas tee edukaks rünnakuks.
Nižni Novgorodis süttis Volga jõel asuva Borskaja laevaremondiettevõtte oluline ujuvkraana. Kohalikud teatasid eelnevatest plahvatustest ja tulekahju on levinud üle 100 m² suurusele alale. Miks põlema läks, eip tea.
3. Kursk: üks muutus uues kohas.
Ühendvägede Grupi pressiesindaja Viktor Tregubovi sõnul on Sumõ oblastis (Sumõst kagus vene piiri ääres) asuvasse Hrabovske külla sisenenud umbes 100 vene sõdurit. vene väed üritavad küla lõunaosas end kindlustada, samal ajal kui Ukraina üksused peavad jätkuvaid lahinguid nende väljatõrjumiseks.
4. Harkiv: muutusteta. Pisu loodan, et enda varjamine on muutunud keerulisemsk, ja sestap on jõeületustega keerulisem ja juba üle nädala pole enam Vovtšanski sillapead laiendada suudetud.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: oleks juba oodanud tugevamat vene poole pealetungi jätkumist, aga miski pärast väikseid rünnakuid nagu jagub, aga edenemist pole need enam toonud. Ringleb kõlakaid, et üle Bahmutka jõe asunud vene üksused (Siverski linnas jõe läänekaldal) olla päris kokku kuivanud.
7. Bahmut: no püsib Kostjantõnivkas nähtamatu joon.
8. Donetsk: pisu keeruline on jooksva seisu tuvastamine aga võimalik, et Rodõnske linnas on pisu seisu Ukraina omad parandanud.
9. Lõunarinne: muutusteta. Isegi Huliaipole linnas ei tuvastanud neid.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus usub, et panganduskriisi oht venemaal on reaalne, kuna laenuvõlgnevused suurenevad, majanduskasv aeglustub ja lääne sanktsioonid süvenevad, tabades riigi suurimaid naftakompaniisid. Sellest teatas Washington Post (WaPo), viidates anonüümsust palunud venemaa kabinetiametnikule. WaPo allika sõnul on võimalikud nii panganduskriis kui ka maksehäirete kriis, kus ettevõtted ei suuda üksteisele maksta. „Panganduskriis on võimalik. Maksehäirete kriis on võimalik. Ma ei taha isegi mõelda sõja jätkumisele või eskaleerumisele,” ütles allikas.
Hiiglaslik laenude kogum, mis anti aastatel 2022–2024 kaitsetehastele tootmise laiendamise rahastamiseks, võib muutuda pangandussüsteemi ajapommiks. WaPo kirjutab keskpanga statistikale viidates, et need laenud võivad ulatuda 202 miljardi dollarini. „See on tohutu halvasti hallatud varivõla kogum, mis asub pangandussüsteemi keskmes,” märgib Bank of America endine asepresident ja nüüd Harvardi venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ekspert Craig Kennedy. Ta usub, et see on sisuliselt teine, salajane sõjaline eelarve, mis kulutatakse sõjale lisaks riigikassa ametlikult eraldatud 42 triljonile rublale (ehk 420 miljardile eurole).
Seni ei näita keskpanga statistika mingeid probleeme: ettevõtete viivislaenude osakaal on hinnanguliselt vaid 5%. Probleemse võla laiem näitaja ületab aga 11% ja ulatub rahalises vääringus 10,4 triljoni rublani – Moskva kaks aastaeelarvet. See summa hõlmab laene, mille tingimusi on pangad sunnitud leevendama laenuvõtjate suutmatuse tõttu õigeaegselt tagasi maksta. Keskpanga andmetel vajasid sel aastal sanktsioonide ja langevate naftahindade tõttu kannatanud kaevandus- ja metalliettevõtted ning nafta- ja gaasisektor restruktureerimist.
Ka suured riigile kuuluvad ettevõtted, näiteks venemaa Raudtee, on sattunud makseprobleemidesse, registreerides kaubaveo järseima languse 15 aasta jooksul. Sel aastal registreeris monopol oma esimese puhaskahjumi viie aasta jooksul ja taotles pankadelt võla restruktureerimist, mis oli ulatunud 4 triljoni rublani. Aeglane majanduskasv ja kõrged laenuintressimäärad on loonud majandusele volatiilse kokteili. 2024. aastal maksid ettevõtted pankadele intressideks 11,5 triljonit rubla – 83% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2025. aastal kasvasid nende intressikulud veel 54%, ulatudes esimesel poolaastal 7,5 triljoni rublani. Samal ajal on majanduse puhaskasum (kasum miinus kahjum) Rosstati jaanuari-septembri andmetel teist aastat järjest vähenenud – 7,7%, 19,2 triljoni rublani.
Kolmanda kvartali lõpus oli Expert RA analüütikute andmetel iga neljas laenuga ettevõte võlgnevuses, mis oli rekordiline osakaal kuue kättesaadava statistika aasta jooksul. Kokku oli võlgnevuses 165 000 juriidilist isikut – 41 000 rohkem kui aasta alguses ja 100 000 rohkem kui enne sõda. Mitmete ettevõtete finantsseisund halveneb ning eksporditööstused kaotavad tulusid väheneva välisnõudluse ja hindade tõttu, väidab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) juhtiv ekspert Renat Ahmetov. Ta märgib, et pangandusstatistika ei paljasta probleemide täielikku ulatust, kuna märkimisväärne osa halbadest võlgadest varjatakse restruktureerimiste varjus. Ettevõtete segmendis oli 2025. aasta kolmanda kvartali lõpuks restruktureeritud viiendik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenuportfellist, samas kui pangad restruktureerisid Ahmetovi sõnul 2,4 triljoni rubla väärtuses eraisikutele antud laene ehk 6% portfellist. Ta hindab, et halbade võlgade kriis ettevõtete segmendis võib alata järgmise aasta kolmandas või neljandas kvartalis.
12. Inflatsioon on venelaste jaoks endiselt peamine mure. Traditsioonilises Levada keskuse aastavahetuse eelsel küsitluses, mis käsitles möödunud aasta peamisi sündmusi, sai küsimusele aasta kõige olulisema sündmuse kohta kõige rohkem vastuseid (34%) vastus „hinnatõus, eluaseme- ja kommunaalteenuste hinnad, käibemaks ja taaskasutustasud”. Populaarsuse poolest edestas see putini kohtumist Donald Trumpiga Alaskal (29%), droonirünnakuid linnadele ja ettevõtetele (28%) ning mobiilse interneti sulgemisi ja sõnumsiderakenduste blokeerimist (25%). putini kohtumine Trumpiga ei olnud mitte ainult sümboolse tähendusega – murdumine lääne isolatsioonist –, vaid lubas ka lootust sõja lõpule.
venelaste jaoks osutusid aga olulisemaks kommunaalteenuste hinnad (mis tõusid 11,9%), taaskasutustasude hüvitiste kaotamine ja inflatsioon üldiselt. Koos muude majandusküsimustega on inflatsioon peaaegu alati aasta viie peamise sündmuse hulgas. 2020. aastal varjutas pandeemia kõik muu (39%), samas kui „hinnatõus, tööpuudus, palgalangus ja majanduskriis” olid kolmandal kohal (8%). 2021. aastal inflatsioon esiviisikusse ei jõudnud, kuid 2022. aastal naasis see 26%-lt (inimesed pidasid olulisemaks sõda, mobilisatsiooni, nelja Ukraina piirkonna annekteerimist ja koroonaviirust) viiendale kohale. Järgmisel aastal sai sellest koos rubla langusega aasta sündmus (38%). Eelmisel aastal aga hinnatõus esiviisikusse ei jõudnud.
Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) sarnases uuringus oli sõda esikohal (11%), millele järgnesid Trumpi algatatud rahuläbirääkimised ning „tõusvad hinnad ja tariifid” koos hulga muude valikutega (sealhulgas kõrgemad maksud ja tasud) said 1%. See uuring oli avatud: vastajatele ei pakutud vastusevariante ja 60% ei vastanud. venelased on alati seadnud esikohale materiaalse heaolu. „Suurriigi peamine tunnus on inimeste heaolu, kes elavad samade standardite järgi nagu normaalsetes riikides (st nagu läänes). Ja see soov on viimase 20 aasta jooksul ainult tugevnenud,” kirjutas Levada keskuse endine direktor Lev Gudkov uuringute kohta, mis käsitlevad seda, mida peetakse suurriigiks. Kuid inimesed ei tunne oma heaolus peaaegu üldse mingit paranemist.
Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) novembrikuine küsitlus näitas, et venelased hindavad oma finantsolukorda üha halvemini ja nende väljavaated on üha süngemad. Nende osakaal, kes kurdavad finantsolukorra halvenemise üle, ulatus 25%-ni – kõrgeimale tasemele alates 2022. aastast –, samas kui paranemisest teatas vaid 8%. Septembris, kui neilt küsiti oma sissetulekute ja hindade kasvu võrdlemiseks, vastas valdav enamus, et nende sissetulekud ei ole kasvanud kiiremini kui hinnad („sissetulekud ei kasvanud, aga hinnad kasvasid” – 41%) ja „sissetulekud kasvasid aeglasemalt kui hinnad” – 38%.
Rosstati andmetel on inflatsioon viimastel kuudel langenud: aasta alguses oli see üle 10%, novembris langes see 6,6%-ni. venelased hindavad seda aga keskpanga tellitud regulaarsete küsitluste ja avaliku arvamuse fondi (FOM) läbiviidud küsitluste kohaselt kaks korda kõrgemaks. Detsembri alguses hindasid vastajad viimase aasta hinnatõusuks 14,5% ja eeldasid, et inflatsioon ulatub järgmise 12 kuu jooksul 13,7%-ni. Mida kauem inflatsioon eesmärgist kõrvale kaldub, seda vähem usuvad inimesed selle naasmist madalale tasemele, nagu tunnistas keskpanga esinaine elvira nabiullina. Levada keskuse küsitletud vastajate sõnul on 2025 olnud nii riigi kui ka inimeste isikliku elu jaoks keeruline aasta. Ligi pooled (48%) usuvad, et see oli venemaa jaoks raskem kui 2024, samas kui vaid 10% usub, et see oli kergem. Hinnangud selle kohta, kuidas aasta neile isiklikult osutus, on paremad, kuid domineerivad negatiivsed: 38% nimetas seda raskemaks kui eelmist ja ainult 13% vastas, et see oli kergem.
13. Poliitiliste organisatsioonide, ideoloogiliste või usuliste ühenduste või konkreetsete poliitiliste või avaliku elu tegelaste kritiseerimist seoses nende võimu teostamise või avaliku positsiooniga ei tohiks pidada teoks, mille eesmärk on õhutada vihkamist või vaenu (venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 282). See on sätestatud Ülemkohtu pleenumi otsuses, teatab RBC. Dokumendis rõhutatakse ka, et lubatud kriitika kaotab kehtivuse, kui see mandub vägivalla, repressioonide, küüditamise, diskrimineerimise või muude ebaseaduslike tegude vajaduse kinnitamiseks. Selgituste kohaselt tekib kriminaalvastutus siis, kui sellised teod pannakse toime avalikult – näiteks kõnede kaudu meeleavaldustel, meedia või interneti kasutamise, lendlehtede levitamise või masspostituste kaudu.
Lisaks on Ülemkohus selgitanud ekstremismi juhtumite läbivaatamise praktikat. Kohtuotsuse kohaselt ei ole keelatud sümbolite eksponeerimise eest kriminaalvastutus automaatne. See rakendatakse ainult siis, kui eesmärk on neid propageerida või avalikult eksponeerida ning ainult siis, kui isik on varem sarnase süüteo eest halduskorras vastutav olnud. Propaganda all mõistetakse tegevusi, mille eesmärk on edendada positiivset või õigustavat suhtumist natsismi, ekstremistliku ideoloogia või sellega seotud organisatsioonide suhtes. Avalik eksponeerimine on defineeritud kui asjakohase atribuudi või sümbolite tahtlik eksponeerimine teistele. Selliste tegevuste hulka kuuluvad, kuid mitte ainult, piltide postitamine veebi, nende kasutamine riietel või aksessuaaridel või tätoveeringutena kandmine.
Pisu lihtsamalt: kui ütlen teisele inimesele, et putin on jobu, siis kinni ei panna, kui kirjutan sellest avalikult sotsmeedias, siis pannakse kinni. Kui ütlen teisele inimesele, et annaks putinile peksa, siis pannakse kinni…
14. Lühiuudised
venemaa annekteeritud Krimmis kogevad venemaa sõjaväeosad ja isegi FSB piirivalveüksused tõsist personalipuudust, mis sunnib nende juhtkonda kasutama mitmesuguseid värbamismeetodeid, sealhulgas regulaarseid kuulutusi, millest on saanud aktiivne värbamisvahend. Parkides, ühistranspordi peatustes, teadetetahvlitel, sealhulgas Simferopoli kortermajades, pannakse üha enam üles venemaa julgeolekuasutuste värbamiskuulutusi.
Politico teatel on Saksamaa paremäärmuslik AfD sattunud kriitika alla parlamendi taotluste kasutamise eest Moskvale potentsiaalselt kasulike andmete kogumiseks. Parlamendiliige Ringo Mühlmann küsis üksikasju droonide kaitse, infrastruktuuri ja Ukrainasse suunduvate relvatransiiditeede kohta. Kriitikud hoiatavad, et isegi kui vastused ei ole salastatud, kujutab see muster endast ohtu Saksamaa ja NATO julgeolekule.
Ukraina õhuvägi näitas FrankenSAM programmi raames täiustatud õhutõrjesüsteemi Buk tegevuses, ühendades mittestandardseid osi uuteks ja tõhusateks õhutõrjesüsteemideks. See versioon koos Mirage 2000-5F ja F-16 hävitajatega aitas tõrjuda venemaa ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut, püstitades õhus lendavate objektide teekondade katkestuse rekordi.
President Vučić kinnitas, et Serbia pikendas gaasilepingut venemaaga 31. märtsini 2026, tagades energiastabiilsuse talveks. Samuti käivad läbirääkimised Ungari MOL-i poolt Gazpromi osaluse omandamiseks Serbia sanktsioonide all olevas naftafirmas NIS. Vučići sõnul toetab Belgrad lepingut ja eesmärk on see 15. jaanuariks lõpule viia.
Come Back Alive Foundation on moderniseerinud Ukraina rahvuskaardile 16 Shilka õhutõrjesüsteemi. Uus radar, digitaalne tulejuhtimine ja navigatsioon lühendasid sihtmärgi reageerimisaega 18 sekundilt 0,2 sekundile. Nüüd saab iga üksus jälgida kuni 20 sihtmärki.
Sanktsioonidest hoolimata jõuab venemaalt pärit kala enam kui 700 miljoni euro väärtuses EL-i turgudele, isegi jõulude ajal. Tursk ja mintai imporditakse sageli Norra kaudu, mööda minnes rangematest reeglitest. Balti riigid nõuavad rangemat poliitikat, sidudes kaubanduse venemaa sõjamasinaga. Kuid majandussidemed ja pühadetraditsioonid hoiavad EL-i poliitikat muutumatuna.
@Heroiam_Slava teatab, et Ukraina on Moskva ründamiseks saatnud välja õhupalle, mis kannavad FPV droone. Need kõrgmäestiku õhupallid viivad droonid linna lähiümbrusesse, kus need alla lastakse ja sihtmärgini navigeeritakse.
Paistab, et Ühendkuningriik on alustanud Ukraina õhujõudude varustamist Paveway IV GPS/laserjuhitavate pommidega. Suurbritannias Raytheon UK toodetud laskemoon saabus vaid paar nädalat pärast seda, kui Ukraina F-16 hävitajaid märgati lasersihtmärkidega varustatutena.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal