Aasta 2025 ligineb lõpule ja meil, eestimaalastel, on õigus olla väsinud. Juba õige mitmendat talve möllab piiri taga sõda ja pole sugugi selge, kas see ainult piiri taga olemisega piirdubki. Majanduslik ebakindlus paneb muretsema homse pärast. Ühiskondlikud pinged näivad aina süvenevat. Lakkamatu uudistevoog ei lase hetkekski unustada, kui habras on rahu ja kui kiiresti võivad muutuda nii inimeste meeled kui kõik muugi.
Säärases olukorras tekib paratamatult küsimus: kas on üldse midagi püsivat? Kas on olemas mingi kindlus, millele toetuda, kui kõik meie ümber näib kõikuvat?