Koguteoses „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani“ (ilmunud aastal 2009) on selle aasta oktoobris lahkunud Pihkva arheoloogil Anatoli Aleksandrovil (1953–2025) huvitav hüpotees, mille keskmes on 3. sajandil elanud Rooma keisri Volusianuse tiitlid ja nende seosed Ida-Euroopa hõimudega, antud kontekstis Setomaa ja Pihkva-Novgorodi piirkonnaga. Tiitel, millele Aleksandrov keskendub, kõlab ladina keeles järgmiselt: „Tribunicia potestate consul, princeps, victor nationum Finnorum, Galindorum, Venedorum.“ Tõlkes tähendab see: „Tribuunivõimu kandja, konsul, vürst, finnide, galindide ja veneedide võitja.“
Aleksandrov toob välja võimaluse, et need nimed võisid viidata konkreetsetele Ida-Euroopa rahvastele, kelle seas olid metsavööndi elanikud, sh setod, ning oletab, et meie piirkonnas võisid elada rahvad, keda Rooma imperaator pidas vääriliseks märkida oma tiitlis – kas siis alistamise või sõjalise kokkupuute kaudu. Aleksandrov toob arheoloogina mängu ka muistised ja leiud, nagu Pihkva lähedalt leitud rooma tüüpi jalavõru ja keerdpandlad, mis viitavad kontaktidele provintsiaalrooma kultuuri ja ida-gootide vahel. Samuti arutleb ta Setomaa matusekommete üle, viidates maa-alustele põletusmatustele, mille varaseimad näited võivad ulatuda isegi 4. sajandisse. Autor rõhutab, et Setomaa ja selle ümbrus võivad peita palju lahendamata mõistatusi, olles oluline lüli varajaste kultuurikontaktide ja sõjalise tegevuse uurimises.
Oled juba tellija?Logi sisse
Kommenteeri Loe kommentaare (3)