USA kehtestas viisakeelu viiele eurooplasele, kes on olnud seotud Ameerika tehnoloogiaettevõtteid reguleerivate seaduste kehtestamisega ehk Euroopa Liidu digiteenuste määrusega (DSA). Trumpi administratsiooni hinnangul tsenseeritakse määrusega Ameerika netiplatvorme, nagu näiteks Elon Muskile kuuluv X.
Viisakeelud kehtestati teisipäeval endisele Euroopa Komisjoni volinikule ja ühele digitaalteenuste määruse autorile Thierry Bretonile ning neljale valeinfo vastase võitlusega tegelevale isikule, kellest kaks on Saksamaalt ja kaks Suurbritanniast.
Viisakeelu said USA-s asuva digitaalse vaenu vastu võitlemise keskuse Briti tegevjuht Imran Ahmed; Saksa mittetulundusühingu HateAid esindajad Anna-Lena von Hodenberg ja Josephine Ballon; ning rahvusvahelise valeinfo indeksi kaasasutaja Clare Melford.
USA riigisekretäri asetäitja Sarah Rogers nimetas Ahmedi “Bideni administratsiooni peamiseks koostööpartneriks valitsuse muutmisel USA kodanike vastaseks relvaks.”
“Reisikeelud võitlevad sellega, millele Trumpi administratsioon on esimesest päevast peale vastu seisnud: ameeriklaste ekstraterritoriaalsele tsensuurile,” ütles Rogers The Telegraphile.
Kuigi Ahmed seisab silmitsi väljasaatmisega, oli USA meede eelkõige suunatud Bretoni, endise Euroopa siseturu ja teenuste voliniku vastu, kes tülitses sageli tehnoloogiamagnaatidega, näiteks Elon Muskiga, nõudes neilt EL-i reeglite järgimist.
Viisakeeldude õigustamiseks kirjutas USA välisminister Marco Rubio X-is: “Liiga kaua on Euroopa ideoloogid juhtinud organiseeritud jõupingutusi Ameerika platvormide sundimiseks, et karistada Ameerika seisukohti, millele nad vastu seisavad. Trumpi administratsioon ei salli enam sellist räiget tsensuuri.”
Uut poliitikat kirjeldavas avalduses ütles USA välisministeerium, et on valmis keelustatud isikute nimekirja laiendama.
Euroopa juhid mõistsid USA sammu hukka
Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja hulk EL-i ametnikke ühinesid Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga USA sammu hukkamõistmisel.
“USA meetmed on hirmutamine ja sund, mille eesmärk on õõnestada Euroopa digitaalset suveräänsust,” kirjutas Macron X-is.
“Euroopa Liidu digitaalvaldkonna eeskirjad võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu demokraatliku ja suveräänse protsessi tulemusena. Neid rakendatakse Euroopas, et tagada platvormidele õiglane konkurents, ilma et need oleksid suunatud ühelegi kolmandale riigile, ning et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, oleks ebaseaduslik ka veebis. Euroopa Liidu digitaalset ruumi reguleerivaid reegleid ei ole mõeldud kohaldamiseks väljaspool Euroopat,” sõnas Macron.
Brüssel andis märku, et ta võib “põhjendamatutele meetmetele kiiresti ja otsustavalt reageerida”.
Breton, kes lahkus Euroopa Komisjonist 2024. aastal, nimetas viisakeeldu nõiajahiks, võrreldes olukorda USA McCarthy ajastuga, mil ametnikke aeti valitsusest välja väidetavate sidemete pärast kommunismiga.
“Meie Ameerika sõpradele: tsensuur pole seal, kus te arvate,” postitas Breton X-is.
Washington peab digiteenuste määrust tsensuuriks, samal ajal kui Euroopa juhid ütlevad, et eeskirjad on vajalikud vihakõne kontrollimiseks. Analüütikute sõnul võib sellest tülist saada osa palju laiemast kultuurilisest ja poliitilisest konfliktist Donald Trumpi administratsiooni ja Euroopa vahel, sest tehisintellekt ja digitehnoloogiad muutuvad võimule pääsemisel ja selle teostamisel üha olulisemaks.
2022. aastal vastu võetud EL-i digiteenuste määrus nõuab suurtelt digiplatvormidelt, et nad näitaksid, et nad astuvad samme veebiriskide, sealhulgas ebaseadusliku sisu leviku, vihakõne ja valimistulemuste manipuleerimiseks valeinformatsiooni kasutamise vastu võitlemiseks.
Pärast kaheaastast uurimist trahviti Elon Muski X-platvormi sel kuul 120 miljoni euroga mitmete rikkumiste eest, mis olid peamiselt seotud läbipaistvusega.