Aastatel 2020–2021 olid nn spoofing-kõned Soomes laialt levinud. Kurjategijad maskeerisid välismaised kõned Soome numbriteks, et usaldust suurendada. Soome Elisa analüüs näitas, et kuni 90 protsenti välismaalt tulnud kõnedest tulid võltsitud numbritelt. See ohustas kogu Soome numbrisüsteemi usaldusväärsust.
Soome Elisa küberturvalisuse juhi Karri Jäkkö sõnul otsustas ettevõte muuta Soome petturitele võimalikult ebaatraktiivseks sihtkohaks. Lahendus põhineb kõnede päritolu ja numbri tehnilisel kontrollil. Pettuseks hinnatud kõned märgitakse tundmatuks või blokeeritakse, mistõttu kõnedele enam ei vastata.
Tulemused olid märgatavad. Alates 2021. aastast on Soome Elisa blokeerinud ligi 26 miljonit pettukõnet. Kui varem teenisid petturid selle meetodiga kokku üle 7 miljoni euro aastas, siis pärast süsteemi kasutuselevõttu langes kahju mõne tuhande euroni.
Soome Elisa jagas lahendust Traficomiga, kes kehtestas 2023. aastal riikliku nõude, mis kohustab kõiki operaatoreid sama põhimõtet rakendama. Lisaks pakub Soome Elisa klientidele võimalust blokeerida täielikult välisnumbritelt tulevad kõned ning arendab uusi lahendusi ka SMS-pettuste vastu.
Kuigi tehisintellekti areng võib suurendada pettuste mahtu ja automatiseeritust, näeb Soome Elisa ka selles võimalust. Sama tehnoloogia aitab senisest kiiremini ja täpsemalt pettusi tuvastada. Jäkkö sõnul jääb peamine soovitus lihtsaks: kui kõne tundub kahtlane, tuleb see kohe katkestada.
Eestis veel lahendamata probleem
Kui mõne aasta eest tehti petukõnesid peamiselt välismaa numbritelt, siis viimasel ajal helistavad kelmid aina rohkem ka kohalikelt numbritelt, selgitas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuht Marju Tooming mõne aja eest Ärilehele.
Selleks kasutatakse samuti spoofing-ut ehk numbri võltsimise tehnoloogiat, mis võimaldab petturitel oma päris telefoninumbrit peita ja kasutada teisi olemasolevaid numbreid. Kelm võib ise asuda teises maailma otsas, kuid kõne saaja näeb, et talle helistab keegi Eestist. Need telefoninumbrid võivad kuuluda tavalistele Eesti inimestele ja ettevõtetele, kellel pole aimugi, et nende numbrit kasutatakse halbade kavatsustega. Kui helistada tagasi numbrile, millelt petukõne katse tehti, siis ei ole enam toru otsas kelm, vaid numbri päris omanik.
Toominga sõnul saavad kelmid telefoninumbreid tavaliselt avalikelt veebilehtedelt või andmebaasidest, kuid andmelekete või pettuste teel saadud isikuandmeid müüakse ka tumeveebis. Oma tegevuse varjamiseks kasutavad kelmid ka kõnekaarte, mida on võimalik kiirelt vahetada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)