Venemaa valitsuse eelmisel istungil heaks kiidetud riigieelarve eelnõu kohaselt ootavad riiki ees märkimisväärsed sotsiaalsed investeeringud, kuid selle taustal on jätkuvalt kõrged kulutused sõjaväele ja sisejulgeolekule.

Kremli-meelse väljaande Komsomolskaja Pravda teatel on valitsuse üks peamisi lubadusi miinimumpalga (lühend МРОТ) järsk tõus. Kui praegu ületab see napilt elatusmiinimumi, siis 2026. aasta 1. jaanuariks plaanitakse seda tõsta enam kui 20%, 27 093 rublani (tänase kursi juures u 270 eurot). Peaminister Mišustini sõnul puudutab see meede otseselt 4,5 miljoni inimese sissetulekut ning mõjutab kaudselt ka puhkuse- ja haigushüvitiste arvestust.

Võrdlusena, Eestis on tänavu alampalk 886 eurot.

Lisaks lubab Vene valitsus järgmise kolme aasta jooksul reaalpalga kasvu kokku 10% ja elanike reaalsissetulekute kasvu enam kui 9%.

Selle aasta lõpuks oodatakse tarbijahindade kasvu aeglustumist 6,8%-ni. Majandusarengu ministeeriumi prognoosi kohaselt peaks inflatsioon järgmisel aastal langema 4%-ni.

Positiivsete prognooside varju jääb aga majanduskasvu oluline aeglustumine. Kui veel 2000. aastate alguses kasvas Venemaa SKP stabiilselt üle 4% aastas, siis järgmisel aastal oodatakse vaid 1,3% kasvu. Mišustin selgitas majanduskasvu aeglustumist vajadusega inflatsioonisurvet vähendada, et saavutada edaspidi „tasakaalustatud ja jätkusuutlik kasvutempo“.

Eelarve püsib defitsiidis, prioriteediks sõda

Hoolimata optimistlikest sissetulekute kasvu prognoosidest, ei suuda Venemaa eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia. 2026. aasta puudujäägiks prognoositakse 4,6 triljonit rubla (u 46 miljardit eurot). Järgnevatel aastatel jääb defitsiit püsima tasemele 1,2–1,6% SKP-st.

Peaminister Mišustin nimetas puudujäägi taset „vastuvõetavaks“, viidates Lääne sanktsioonide ja rahvusvahelise kaubanduse reeglite muutumisest tingitud finantsväljakutsetele.

Mišustin tõi välja ka eelarve kolm peamist prioriteeti, kuhu suunatakse suurimad summad:

  • Sotsiaaltoetused lastega peredele.

  • Riigi sõja- ja julgeolekuvajaduste finantseerimine ja Ukrainas sõdivate sõdurite ning nende perede toetamine.

  • „Rahvuslike eesmärkide“ saavutamine aastaks 2030, milleks on riiklike projektide kaudu ette nähtud ligi 40 triljonit rubla (u 400 miljardit eurot).

Seega jäävad sõjalised kulutused jäävad Kremli jaoks võtmetähtsusega valdkonnaks, neelates märkimisväärse osa riigi ressurssidest.

Sotsiaalkulutuste ja sõjamasina rahastamiseks on valitsus sunnitud otsima lisatulu. Üheks olulisemaks meetmeks on standardse käibemaksumäära tõstmine praeguselt 20%-lt 22%-le. Samas säilib 10%-line soodusmäär sotsiaalselt olulistele kaupadele, nagu toiduained, ravimid, meditsiinitooted ja lastekaubad.

Lisaks plaanitakse muuta kihlveokontorite maksustamist, kehtestades 5% maksu panustelt ning tõstes nende ettevõtete tulumaksukoormuse 25%-ni.

Valitsuse heaks kiidetud eelnõu liigub nüüd edasi riigiduumasse, kus selle vastuvõtmine on sisuliselt formaalsus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (22)