Enne seda teatas USA leht New York Times, et Kozak oli saanud Putinilt ülesandeks koostada reformiplaan Vene investeerimiskliima parandamiseks.
Dokumendiga tutvunud RBK teatel oli suur osa soovitustest poliitilist laadi. Kozak loetles riigi ees seisvaid väljakutseid, mainimdes suuremate probleemide seas kliimamuutust, rahvastiku muutust, kaubandussidemete katkemist läänega ja kaubandusembargo ohtu, venelaste elustandardi kahanemist ja isikuvabaduste eiramist. Samuti vihjas Kozak, et ühiskondliku eluga liituvad nooremad põlvkonnad ei pruugi jagada samu väärtusi, mida riigi juhtnöörid ette näevad.
Lahendusena pakkus Kozak muu hulgas suure osa majanduskuritegude dekriminaliseerimist ning samal ajal karmistada karistusi tõsisemate kuritegude eest nagu uurimisest kõrvalehoidmine, kohtu korradluste eritamine, valetunnistuste andmine ja tõendite võltsimine.
Samuti soovitas Kozak astuda samme õigussüsteemi sõltumatuse taastamiseks, mille juurde peaks käima ka kohtunike karistamine politiseeritud kohtuotsuste eest. Ühtlasi soovitas ta suurendada kohtunike palku. Samasuguseid meetmeid soovitas ta rakendada õiguskaitseorganites, mis kannatavad dokumendi järgi kaadripuuduse ja madalate palkade all. Kõik luure- ja õiguskaitseorganid tuleks Kozaki sõnul depolitiseerida ning katseid õigusemõistmisse sekkuda tuleks karmimalt karistada.
Ühe ettepanekuna soovitas Kozak kaaluda amnestiat nendele vangidele, kes ei ole süüdi mõistetud vägivallakuritegude eest. See hõlmab mõistagi ka poliitvange.
Välispoliitikas soovitas Kozak arendada Euraasia Ühenduse projekti, kuhu kuuluvad riigid säilitaksid suveräänsuse, kuid arendaksid ühiselt majandust ning järgiksid ühesugust sise- ja välispoliitikat. Liikmesriikide majanduse ühtlustamiseks tuleks tema sõnul luua fond, mis jagaks sarnaselt Euroopa Liidule välja arengutoetusi.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et tal ei ole ettepanekute kohta infot. Kozak keeldus RBK-le dokumenti kommenteerimast.
Vene eksiilajakirjanik Aleksandr Pljustšev avaldas kolmapäeval Telegrami vahendusel arvamust, et dokumenti ei lekitanud Kozaki toetajad, vaid vastased eesmärgiga nõrgestada tema ja tema lähikondlaste positsioone Kremlis. Ta meenutas, et venekeelses meedias levivad väited Kozaki väidetava sõjavastasuse ja reformimeelsuse kohta ei ole tegelikult tõendatud ning on avaldatud anonüümsena. „Mingeid muid kinnitusi meil sellele ei ole ja sellised jõupingutused tunduvad olevat osa kampaaniast,“ lisas Pljuštšev.
Kozak töötas Putiniga samal ajal Peterburi linnavalitsuses, sai 1998. aastal lühikeseks ajaks Peterburi asekuberneriks ja siirdus siis peagi Kremlisse. 2008-2020 oli ta asepeaminister ja pärast seda kuni tänavuse septembrini Kremli administratsiooni juhi asetäitja.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)