Eesti, Läti ja Leedu metsavendlus oli Nõukogude okupatsioonivõimudele osutatud relvastatud vastupanu, mille juured ulatuvad 1941. aasta suvesse, kui Nõukogude terror ja massiküüditamised sundisid inimesi metsadesse varjule minema. Termin metsavennad (lätlastel mežabrāļi, leedulastel miškiniai või žaliukai) tähendabki tänapäeval mehi ja naisi, kes otsustasid okupatsioonile vastupanu osutada. Samasuguseid vastupanuliikumisi oli ka teistes Ida-Euroopa riikides, nagu Poolas, Ukrainas, Bulgaarias ja Rumeenias, kus partisanid võitlesid Nõukogude okupatsiooni ja kohalike kommunistide vastu. Näiteks Ukrainas tegutses 1940ndatel ja 1950ndatel Ukraina Ülestõusuarmee UPA, kes pidas ägedaid lahinguid NKVD ja Punaarmee vastu. See vastupanu oli ka üks põhjus, miks Stalin ei saanud oma ekspansiooniplaanide täideviimist jätkata, vaid pidi tegelema Teises maailmasõjas vallutatu „seedimisega“.
Metsavendluse haripunktiks jäi Baltimaades siiski 1941. aasta suvesõda, mille käigus Eestis, Lätis ja Leedus puhkesid rahvaülestõusud ning metsavennad lõid kaasa Punaarmee välja ajamises, lootuses taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus, kuid natside okupatsioon ei toonud kaasa vabadust. Ometi saadi 1941. aastast hea kogemus edasiseks vastupanuks, mis jätkus alates 1944. aastast, kui Punaarmee Baltimaad jälle okupeeris.
Oled juba tellija?Logi sisse