Europoli andmetel kasutab 86 protsenti ELi kõige ohtlikumatest kuritegelikest võrgustikest seaduslikke äriühingute struktuure oma tegevuse varjamiseks ja laiendamiseks ning rahapesuks. See tähendab, et Eesti ettevõtted võivad teadmatult teha koostööd üksustega, mille tegelikud omanikud, kavatsused ja rahalised allikad on väga erinevad sellest, mida nad näivad olevat. Isegi töötajad võivad olla teadmatuses, et nad töötavad kurjategijate heaks.
See ei puuduta ainult raha. Edukas pettus võib põhjustada tõsist mainekahju, õiguslikke tagajärgi ja isegi kogu äri sulgemist. Ettevõtted tegutsevad üha enam globaalses keskkonnas – ja sama kehtib ka kuritegelike võrgustike kohta. Seetõttu on see ka riikliku julgeoleku küsimus.Regulatiivsed nõuded aitavad, kuid need üksi ei piisa. Ettevõtted peaksid jälgima oma partnereid ja kliente tähelepanelikumalt, kui kehtivad eeskirjad nõuavad.
Kuidas märgata punaseid lippe? Kas juhatuse liikmel on mitu pankrotti? Kas juhatus on lühikese aja jooksul sageli vahetunud? Kas autopesula on registreeritud kortermaja teisel korrusel või tegutseb 50 töötajaga ettevõte 500 ruutmeetrises korteris? Kas aastaaruanne avaldati ebatavaliselt varakult? Kas personalikulud vastavad deklareeritud töötajate arvule? Need on varased hoiatusmärgid, kuid vähesed ettevõtted kontrollivad neid oma äripartnerite või tarnijate puhul süstemaatiliselt.
Lahendus peitub andmetes. Eesti ja lähiriikide ettevõtete puhul ei ole sellise info tasuta leidmine või seaduslik hankimine keerukas, kuid globaalsel skaalal ei ole andmed tihti kas leitavad või polegi nad üldse avalikud. Riski ja ohumärke ei ole võimalik tuvastada ilma ajakohaste, usaldusväärsete ja analüüsitud äriandmeteta. Automaatika ja tehisintellekt mängivad samuti olulist rolli hoiatusmärkide avastamisel, enne kui on liiga hilja.
Eesti ettevõtetel on aeg ärgata: rahvusvahelisel skaalal ei näe ettevõtete pettused tihti välja nagu kuriteod. Need näevad välja nagu tavaline äritegevus – ja just seetõttu on need edukad.