Šveits ei suuda end kaitsta täiemahulise rünnaku korral ja peab Venemaalt lähtuvate ohtude kasvamise tõttu suurendama sõjalisi kulutusi, ütles Šveitsi relvajõudude ülem.
Šveits on valmis mitteriiklike tegutsejate rünnakuteks kriitilise infrastruktuuri vastu ja küberrünnakuteks, kuid riigi sõjaväe varustatuses on suured puudused, ütles kindralleitnant Thomas Süssli ajalehele Neue Zürcher Zeitung (NZZ).
“Mida me teha ei saa, on kaitsta ennast eemalt ähvardavate ohtude või ka meie riigi vastu suunatud täiemahulise rünnaku eest,” ütles aasta lõpus ametist lahkuv kindral. “On raske tunnistada, et reaalses ohuolukorras oleks ainult kolmandik sõduritest täielikult varustatud,” ütles Süssli laupäeval avaldatud intervjuus.
Šveits on asunud suurendama oma kaitsekulutusi, moderniseerib suurtüki- ja maavägesid ning asendab vananevad hävitajad Lockheed Martin uuemate F-35A-ga.
Kuid plaan kipub minema eeldatust kallimaks ning kriitikud seavad kahtluse alla kulutused suurtükiväele ja laskemoonale, viidates föderaaleelarve pingelisusele.
Süssli ütles, et suhtumine oma riigi sõjaväkke ei ole muutunud vaatamata sõjale Ukrainas ja Venemaa jõupingutustele destabiliseerida Euroopat. Ta süüdistas selles Šveitsi kaugust konfliktist, kauast sõjakogemuse puudumist ja vale eeldust, et neutraalsus pakub kaitset.
“See on ajalooliselt ebatäpne. On mitmeid neutraalseid riike, mis olid relvastamata ja sattusid sõtta. Neutraalsusel on väärtus ainult siis, kui seda kaitsta relvadega,” ütles ta.
Šveits on lubanud järk-järgult tõsta kaitsekulutusi 2032. aastaks umbes ühe protsendini SKP-st, võrreldes praeguse 0,7 protsendiga, mis on palju alla NATO riikide kokkulepitud viie protsendi taseme. Sellises tempos oleks Šveitsi sõjavägi täielikult valmis alles 2050. aasta paiku.
“See on ohtu arvestades liiga pikk aeg,” tõdes Süssli.