Vikerraadio saates “Loetud ja kirjutatud” lõppevast kirjandusaastast kokkuvõtteid tehes rõõmustas Maarja Vaino üha tõusva trendi üle, et eestlane armastab lugeda teist eestlast ja tõdes, et mööduv aasta on ennekõike olnud eesti naiskirjanike aasta.
“Mulle kui kirjandusmuuseumi töötajale on see aasta olnud väga põnev ka seetõttu, et kolmes kirjanikumuuseumis, Mati Undi muuseumis, Tammsaare muuseumis Vargamäel ja Juhan Liivi muuseumis avati uued püsinäitused. Püsinäitusi tehakse küllalt harva. Heal juhul umbes kümne aasta tagant, aga praktikas pigem 25 aasta tagant,” ütles kirjandusteadlane Maarja Vaino. “Minu meelest rohkem kui varem on hakatud sel aastal rääkima ka lugemisest.”
Raamatukaupmeest Margo Matsinat rõõmustas kogu raamatuaasta. “Väga loodan, et raamatuaastale järgnevad nüüd lugemisaastad,” ütles Raamatukoi raamatukaupmees Margo Matsina.
Reet Weidebaum tõi lõppevast aastast välja romaanivõistluse, mille võidutöid on ka juba ilmunud. “Nende seas on väga märkimisväärseid raamatuid.”
Teise märksõnana tõi Weidebaum välja hea luuleaasta ja kirjanikupalgalised, kes sel korral on kõik naised. “Nad kõik on tunnistanud, et kirjanikupalk on olnud suureks abiks. Kirjanikupalk on suur samm kirjanduses edasi,” tõdes Weidebaum.
Vaadates raamatukaupluste edetabeleid tõi Vaino välja, et eestlane armastab lugeda teist eestlast. “Mitte ainult teda süüa. Rahva Raamatu kaupluste edetabeli esiviisikus on eesti autorid Indrek Hargla, Jaan Aru, Tõnu Oja, Urmas Vadi, Andrus Kivirähk. See teeb tohutut rõõmu, sest mitmed aastad tagasi see veel nii ei olnud. Kirjastused polnud väga huvitatud eesti autorite avaldamisest, sest palju rohkem osteti tõlkekirjandust,” nentis Vaino.
“Raamatukoi edetabel näeb välja üsna teistsugune kui Rahva Raamatu või Apollo populaarsemate raamatute edetabel. Meie raamatumüügi tipus on Kairi Loogi “Tantsi tolm põrandast”. Andrus Kivirähki raamatul “Eesti rahva uued jutud” on olnud lihtsalt vähem aega kaupluseletil püsida, raamat oleks teinud kindlasti tublima tulemuse. Raamatukoi müügiedetabeli tipus on Loomingu Raamatukogu väljaanded, Byung-Chui Hani “Väsimuse ühiskond” ja Han Kangi “Taimetoitlane”.
Weidebaum tõi luulekogudest välja Riste Sofie Kääri luulekogu “Aps!”
“Minu selleaastane lemmik on kindlasti Berit Kaschani “Aprill”. Mulle tundub, et eesti luulemaastik on väga rikas, inimesed armastavad luuletada, aga luule on ikkagi selline kirjanduse vorm, kus inimene peab olema tõsiselt midagi läbi elanud, et tal oleks midagi öelda,” nentis Vaino. “Palju ilmub ka sellist luulet, mis ei kanna.”
Tõnu Oja luuletaja Laur Lomperina on osutunud Vaino sõnul täielikuks rahvalemmikuks.
Weidebaum tõdes, et nii romaanivõistluse kui näidendivõistluse parimad tööd jõuavad varem või hiljem ka lugeja ette, mis on väga tänuväärne ettevõtmine. “Näiteks on kaante vahele jõudnud romaanivõistluse võitnud Kaur Riismaa romaan “Väsinud valguse teooria”. Riismaa on hoos,” nentis Weidebaum.
“Riismaal õnnestus oma kirjanikunimele tähelepanu saada ka Nora Londonina. Selle tuules tuli kohe romaanivõistluse võit otsa. 2025. aasta on kindlasti olnud Riismaa aasta,” sõnas Vaino.
Suur rõõm on Vainol ka selle üle, et rahvas armastab kirjandusfestivale, mida tuleb igal aastal isegi juurde. “Kasvanud on just publiku sisuline huvi kirjandusfestivalide kohta. Tullaksegi autoreid kuulama.”
Weidebaumi sõnul pole eesti kirjanikud enam ka nii häbelikud ja tagasihoidlikud, kes ei julge kaamera eest kultuuriajakirjanikule intervjuud anda. “Tullakse ja antakse väga häid intervjuusid, ei häbeneta enam seda, et mul on juuksed nii hõredaks jäänud,” nentis Weidebaum.
“Tuleb ka möönda, et möödunud aasta on hästi palju olnud ka naiste aasta, sest auhindu on antud ennekõike naistele, ka kirjanikupalgad läksid naistele, ja mitmedki meesautorid on maininud, et praegu on rohkem naiskirjanikke, kes on esiplaanil või siis nad on rohkem esiplaanile tõstetud,” tõdes Vaino.
“Kui meeshääl nüüd räägib, siis järgi mõeldes on ka minu lugemislaud sel aastal olnud enamasti kaetud naisautorite raamatutega,” tõdes Matsina.
Allikas:
“Loetud ja kirjutatud. Lõppev kirjandusaasta”, saatejuhid Reet Weidebaum ja Maarja Vaino