Šveits on valmis mitteriiklike tegutsejate rünnakuteks kriitilisele taristule ja ka küberrünnakuteks, kuid sõjavägi seisab silmitsi suurte varustuslünkadega, ütles armee ülem laupäeval avaldatud intervjuus.
„Me ei saa end kaitsta kaugelt tulevate ohtude või isegi täiemahulise rünnaku eest meie riigi vastu,“ märkis Suessli. „On koormav teada, et reaalses hädaolukorras oleks täielikult varustatud vaid kolmandik kõigist sõduritest.“
Šveits on alustanud kaitsekulutuste suurendamist, moderniseerides suurtüki- ja maaväge ning vahetades oma vananevad hävituslennukid uuemate F-35Ade vastu. Plaaniga kaasnevad kulud on aga läinud oodatust suuremaks ja kriitikud on seadnud kahtluse alla kulutused suurtükiväele ja laskemoonale, arvestades föderaaleelarve pingelisust.
Vaatamata Ukrainas toimuvale sõjale ja Venemaa püüdlustele Euroopat destabiliseerida ei ole suhtumine sõjaväkke muutunud, ütles Suessli. Ta süüdistas selles Šveitsi kaugust konfliktist, hiljutiste sõjakogemuste puudumist ja ekslikku usku, et neutraalsus pakub kaitset.
„See on ajalooliselt ebatäpne. On mitu neutraalset riiki, mis olid relvastamata ja sattusid sõtta. Neutraalsusel on väärtus ainult siis, kui seda saab relvadega kaitsta,“ ütles ta.
Šveits on lubanud tõsta oma kaitsekulutusi 2032. aastaks järk-järgult 0,7 protsendilt SKPst umbes 1 protsendini. Sellise tempo juures oleks Šveitsi sõjavägi täielikult valmis alles umbes 2050. aastaks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)