Tarmo Tiisler. Foto: Scanpix
Ega meist keegi ju tegelikult ei tea, mis lõppevast aastast näiteks kümne aasta pärast meeles on. Medalid? Nii ja naa, vead võivad sisse tulla. Numbrid? Pigem mitte, eks proovige nimetada mõnd 2015. aastal joostud või ujutud sporditulemust. Mina ei suuda. Tunded aga kestavad kauem ja igaühel on õigus omaenda tunnetele.
Teen siinkohal ülevaateringi isiklikest aasta meeleoludest, mis seotud spordiga, tulenesid minu tööst ja vähemalt kirjutamise hetkel tunduvad kuidagi erilised. Ei julge lubada, et paneksin samad asjad kirja kümne aasta pärast, aga äkki siiski. Sest hoolimata sellest, et spordižurnalist elab justkui numbrimaailmas, on vähemalt minu jaoks spordis olulisem miski muu.