Kõnealused kaevamised algasid Krimmis paigas nimega Myrmekion juba 1999. aastal, aastaid enne seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris.
Myrmekioni asustasid 6. sajandil eKr kreeklased ja see oli regioonis oluline asula, kuni Bosporose kuningad selle 4. sajandil eKr enda valdusesse võtsid ja see varsti pealinna Panticapaeumi varju jäi.
Peterburi Ermitaaži kaevamiste algusest saati on sealt leitud tuhandeid münte, millest mõned pärinevad Aleksander Suure valitsemistajast 4. sajandil pKr.
Kaevamised jätkusid pärast Venemaa sissetungi, ja nende tööde loata läbiviimise eest alustasid Ukraina ametiasutused juhtivarheoloogi Aleksander Butjagini vastu kriminaalasja.
2024. aasta novembris kanti ta tagaotsitavate nimekirja ja 2025. aasta aprillis andis Kiievi kohus välja tema vahistamismääruse. Butjaginit süüdistatakse ebaseaduslikes väljakaevamistes ja arheoloogilise kompleksi ebaseaduslikus osalises hävitamises.
Haagi konventsiooni 2. protokolli kohaselt, mis käsitleb kultuuriväärtuste kaitset relvastatud konflikti korral, peavad okupatsioonivõimud keelama ja takistama kõiki arheoloogilisi kaevamisi, välja arvatud mõned üksikud erandid. Nii Poola kui ka Ukraina on protokolli osalised, Venemaa aga mitte.
Nüüd on Vene arheoloog Poolas vahi all ning ootab kohtuotsust, et ta Ukrainale välja anda. Siiani on Euroopa kohtud olnud tõrksad venelasi Ukrainasse välja andma, viidates Euroopa inimõiguste konventsioonile. Butjagini juhtumi osas ollakse aga vastakatel arvamustel.
Ukraina Rahvusliku Teaduste Akadeemia arheoloogiainstituudi vanemteadur Evelina Kravtšenko arvab, et väljakaevamised, kui tahes eetilised, kujutavad endast hävitustööd, kui need leiavad aset loata ja sõjalise konflikti tingimustes. „Butjagin rikkus Haagi konventsiooni ja kõik tema probleemid algavad just sealt,“ sõnas Kravtšenko. Kusjuures andis just tema komitee nendele loa paigas töötada enne sissetungi algust.
Butjagin ise on öelnud, et tegi vaid tööd, millele nad kogu oma elu pühendanud on, ja tema peamine eesmärk oli artefaktide säilimine. Ermitaaži pressiosakond teatas, et Butjagini töö vastab kõigile rahvusvahelistele õiguslikele ja eetilistele normidele, sõltumata geopoliitilistest asjaoludest.
Anonüümseks jääda palunud Ermitaažis töötav arheoloog ütles BBCle, et Butjagin läks ainukest teed mööda, mis oli Krimmis töötavatele arheoloogidele saadaval. „Vene arheoloogil, kes tahab oma uurimist jätkata, pole võimalust Ukrainalt lube hankida, vaid peab need saama Venemaa Föderatsiooni kultuuriministeeriumilt.“
Paljud Ukraina allikad on süüdistanud Butjaginit objektide varastamises, olles viinud need Venemaale, kuigi need väited pole osa süüdistustest ta vastu. Ermitaaži sõnul aga jäävad kõik leiud Krimmi, väites, et need viiakse Kertži muuseumi. Samas väitsid nad, et objekte võidakse restaureerimistöödeks või laenuna teistele muuseumidele Venemaale viia, kuid vaid ajutiselt.
See on aga ikkagi Ukraina seaduse rikkumine, kuna kõik leiud peaksid minema Ukraina muuseumifondi. Venemaa ebaseadusliku annekteerimise tingimuste kohaselt on aga Ida-Krimmi muuseumi kogud viidud üle Venemaa muuseumifondi.
Butjagin on leidnud toetust aga mitte ainult Venemaa toetajate, vaid ka Ukraina sõja ja Putini vastu olevate venelaste seast. „Süüdistused tema vastu on absurdsed,“ ütles pagendatud ajakirjanik ja ajaloolane Arseni Vesnin. Tema sõnul tagas Butjagin kaevamiskohas objektide säilimiseks vajalikud tingimused.
Teised väidavad, et kui Venemaa arheoloogid oleksid keeldunud Krimmis töötamast, oleksid kurjategijad artefaktid röövinud ja mustal turul maha müünud.
See ei õigusta aga nende tegevust, leiab Briti kriminoloog Samuel Andrew Hardy, kes on spetsialiseerunud kultuuriväärtuste kaitsele konfliktipiirkondades. Tema väitel ei takista ametlikud kaevamised alati kuritegelikke kaevamisi. Hardy sõnul väidavad Butjagini toetajad lihtsalt, et lõppkokkuvõttes peaks Venemaal olema lubatud teha sõjast hoolimata seda, mida ta tahab.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)