Viieaastane tüdruk rääkis lasteaia töötajatele oma ema kohta nii häirivaid lugusid, et kolm väikest last paigutati kiiresti asenduskodusse.
Tüdruku sõnul lõi ema teda ja tema kaheaastast venda, kui nad tülitsesid. Tüdruk ütles ka, et ema jättis oma vastsündinud lapse korduvalt üksi koju, vahendab Iltalehti.
Emale esitati lõpuks süüdistus laste ründamises ja hülgamises. Lasteaia töötajad tunnistasid kohtus, et vanim tütar oli korduvalt koduvägivallast rääkinud.
Ka kaks töötajat nägid oma silmaga, kuidas ema lapsele vastu pead lõi. Töötajate sõnul oli ema tütre suhtes külm, samas kui kaheaastase venna suhtes oli ta „tõeliselt soe”.
Tütar tundus omakorda ema kartvat, märkis üks töötajatest. Ta rääkis lasteaia õuel toimunud südantlõhestavast olukorrast:
laps oli kukkunud, püksid katki rebinud ja nutma puhkenud. Töötaja oli küsinud, kas ta sai haiget. Tüdruk oli vastanud, et ta nutab, sest ta püksid olid katki – kui ema neid näeb, lööb ta teda.
Lastekaitsetöötaja ütles kohtule, et ema tunnistas väärkohtlemise üles.
Ema oli sotsiaaltöötajale öelnud, et lapsed olid õhtuti metsikud ja lisas, et ta lööb ilmselt ka oma lapsi ka siis, kui „nad enam ei usu”.
Sotsiaaltöötaja sõnul tunnistas ema ka seda, et jättis oma väikse lapse üksi koju magama, samal ajal kui ta vanemad lapsed lasteaeda viis. Ema sõnul oli väiksel lapsega rõdul mõnda aega magades kõik korras.
Lastekaitse püüdis pere olukorda sekkuda, pannes ema ja kolm last pere rehabilitatsiooni. Kuid midagi ei muutunud: ema ei tundnud, et ta vajab abi, ega saanud aru, et ta oli valesti käitunud.
Võimudel ei jäänud muud üle, kui lapsed ära võtta. Sotsiaalhoolekandeasutused võtsid lapsed enne 2022. aasta jõule ära.
Süüdistusi arutati kohtus umbes kaks ja pool aastat hiljem.
35-aastane ema väitis, et lõi oma vanemat tütart kord vastu tagumikku. Tema sõnul oli tüdruk olukorrast ilmselt lasteaia töötajatele rääkinud.
Lisaks vägivallale eitas ema lapse üksi koju jätmist. Ta väitis, et tema vennanaine vaatas pisikest iga päev.
Vennanaine andis kohtus tunnistusi. Ta väitis, et last ei jäetud hetkekski järelevalveta. Vennanaine oli selles „täiesti kindel”, nagu ka kõiges muus, mis perekonna kodus juhtus – sealhulgas sündmustes, mida ta ise ei näinud.
Kohus ei andnud vennanaise ütlustele erilist kaalu. See oli vastuolus teiste kohtuasjas esitatud tõenditega ja tundus üldiselt ebausutav.
Lääne-Uusimaa kohus leidis, et on tõendatud, et ema oli oma vanemat tütart korduvalt väärkohelnud, lüües teda vastu pead.
Süüdistus kaheaastase väikevenna väärkohtlemises aga tühistati. Lisaks vanema õe ütlustele polnud juhtumis ühtegi muud tõendit esitatud.
Lääne-Uusimaa kohus mõistis naisele vägivalla ja kehavigastuse tekitamise eest rahatrahvi. 80 päevamäära teeb tema puhul 480 eurot.
Kohus mõistis naiselt hüvitist oma pesamunale 800 eurot hülgamisega tekitatud kannatuste eest ja oma esmasündinule 400 eurot kehavigastuse tekitatud kannatuste eest.
Kohus tegi oma otsuse käesoleva, 2025. aasta juunis. Prokurör sellega rahule ei jäänud.
Prokurör esitas apellatsiooni Helsingi ringkonnakohtule, nõudes karistuse karmistamist tingimisi vangistuseks.
Naine vaidles apellatsioonile vastu. Tema sõnul oleks tingimisi vangistus liiga karm karistus, arvestades, et ta oli juba kandnud tohutuid tagajärgi: ta oli kaotanud oma laste hooldusõiguse.
Ringkonnakohus ei näinud vajadust madalama astme kohtu otsust muuta. Kohus jättis otsuse 19. detsembril tehtud otsusega muutmata.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.