Eestis on südamelihaseinfarkti järgne suremus viimastel kümnenditel langenud, kuid langus on olnud aeglasem kui Põhjamaades ning viimasel ajal veelgi pidurdunud, vahendab regionaalhaigla värskelt kaitstud doktoritöö üksikasju. Üks põhjus peitub patsientides endis: erakorraliselt jõuab haiglasse üha rohkem nooremaid kõrge metaboolse riskiga inimesi, kes on kas ülekaalulised, teise tüübi diabeedi või kõrge vererõhuga. Samal ajal lisandub väga eakaid ja mitme kaasuva haigusega patsiente. Tüüpilist infarktipatsienti kohtab üha harvem ja erinevad riskiprofiilid vajavad erinevaid lahendusi. Suurim kasutamata võimalus on Eestis süstemaatiline järelravi ja sekundaarne preventsioon ehk uue infarkti ja surma ennetamine järjekindla medikamentoosse ravi, taastusravi ja selgete ravieesmärkidega.
Dr Piret Asser uuris Eesti müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmeid ning võrdles neid Rootsi, Norra ja Ungari omadega. Foto: PERH pildipank
Oma doktoritöös uuris Piret Asser Eesti müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmeid ning võrdles neid Rootsi, Norra ja Ungari omadega. Eestis on ägeda seisundi ravi haiglaetapis selgelt paranenud, paraku aga tekivad lüngad haiglajärgses käsitluses.
Uurimistöö autor toob esile ka südame ja neerude vahelise seose. Isegi kerge neerufunktsiooni langus noorematel infarktipatsientidel seostub kõrgema suremusega. Vanemaealistel hoiavad absoluutset riski kõrgel muud haigused. Kuna neerud aitavad reguleerida vererõhku, vedelikutasakaalu ja põletikku, võimendab halvenev neerutalitlus vaikselt südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Põhjamaade kogemusest on Asseri hinnangul palju õppida, sest haiglast väljakirjutamine on alles stardipauk, mitte finiš, taastusravi aga on standard, mitte erand. Sellele järgneb selge jälgimisplaan koos iga patsiendi personaalsete eesmärkidega nii vererõhu, LDL-kolesterooli kui ka veresuhkru väärtuste osas ning registriandmetel põhinev ravitulemuste süsteemne tagasiside. Eesti liigub samas suunas ja patsientide ravijärgimus on paranenud, kuid ühtne üleriigiline infarktipatsiendi teekond alles kujuneb. Suurima võidu südameinfarktijärgse suremuse langetamisel saab pärast haiglaravi: süsteemsest järelkontrollist, taastusravist ja jõulisest sekundaarsest ennetamisest.
Piret Asser töötas aastatel 2012–2025 regionaalhaigla kardointensiivravi osakonnas kardioloogina ja juhib käesolevast aastast kliinikumi südamekliiniku kardioloogia osakonda.
12. detsembril kaitstud väitekiri kandis pealkirja „From registry to reality: insights into myocardial infarction care and prevention across Estonia and Europe” ehk „Registriandmetest kliinilisse praktikasse: müokardiinfarkti käsitlus ning ennetus Eestis ja Euroopas”.